Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
kordki käega, kui ma olin imetluse vaevas, ja siis võib-olla oleks kõik tulemata jäänud, mis lõpuks tuli. Nii et, kui see kõik nõnda tuli, siis pole sinagi selles päris ilma süüta.“
Indrek tõusis sohvalt, surus käed tasku ja hakkas mööda tuba edasi-tagasi sammuma, ilma et oleks lausunud sõnagi. Karin vaikis ja nagu ootas midagi, aga kui kõik jäi endist viisi, ütles ta:
„Indrek, kallis, tule istu jälle siia, ma ei saa rääkida, kui sa oled nii kaugel.“
„Parem oleks, kui sa üldse ei räägiks,“ vastas Indrek. „Ma isegi palun sind, päästa mind sellest.“
Aga Karin jäi oma juurde: tema tahtis oma vahekorra Indrekuga selgeks teha. See istus uuesti sohvale.
209
