isa. Kui pole jumalat, siis pole ka Kristust, püha vaimu ega kuraditki.
„Seda haritud inimesed valetavad meile rumalatele,“ ütles emand. „Kurat on ja Jeesus Kristus on, muidu ei saa.“
„Selles teie eksite rängasti,“ ütles Indrek. „Ei ole kuradit ega kedagi. Ei ole põrgut ega taevast, on ainult tähed ja tühjus.“
„Aga see sinine?“ küsis emand vastuvaidlevalt.
„See on õhk, puhas õhk,“ seletas Indrek. „Ja mida selgem õhk, seda sinisem, nii et taevast pole kuski. Aga kui pole taevast, kus on siis jumal? Kus ta on, kui pole taevast? Mõelge ometi isegi.“
„Eks ta nii ole küll, et kui ei ole taevast, siis…“
„Taevast ei ole, see on kindel,“ kinnitas Indrek vahele ja tahtis seletada, mis oli taeva kohta öelnud vana professor, aga ta ei saanud, sest ta kuulis, et keegi nuuksub.
„Kes seal nutab?“ küsis ta emandale otsa vaadates. „On see Tiina? Miks ta nutab? Mis tal viga?“
Ta tõusis kastilt, kus ta istunud, ja astus teise toa uksele: Tiina oli keset oma mängukoli kaltsuvirna otsas kummuli ja nuttis südantlõhestavalt. Indrek vaatas nagu abi otsides üle õla emanda poole tagasi ja küsis:
„Mis tal on?“
„Kas te siis ei mõista?“ vastas emand küsimusega.
Aga Indrek ei mõistnud midagi. Sellepärast astus ta õnnetu lapsukese juurde, laskus kaltsudele põlvili, silitas tema pead ja nääpsukest pihta, mis tuksatas vahet pidamata kramplikult ja küsis:
„Tiina, miks sa nutad? Mis sul viga?“
Ka ema astus ligi ja rääkis:
„Ä’ä ole rumal, Tiina, et sa usud, mis härra Paas räägib. Jumal elab, Jeesus Kristus elab ja inglid ela-
575
