kahju.“ — „Miks?“ küsin mina. „Teil on nii ilusad silmad,“ vastab tema. „Ja sellepärast on teil minust kahju?“ imestan mina. „Jah,“ vastab tema, „sest kui ma mõtlen, et kellelgi on nii ilusad silmad ja ei lähe kunagi…“ — „Jätke see,“ ütlesin mina vahele. „Mitte minul pole ilusad silmad, vaid teil endal. Ja et teil on ilusad silmad, siis näete nendega, nagu oleksid ka teiste silmad ilusad. Ükski, kel tõesti inetud silmad, ei või näha teiste silmade ilu.“ Nõnda ütlesin talle ja uskusin tol korral seda, mis rääkisin. Aga kas teate, mis ta tahtis mulle öelda? Tema tahtis öelda, et mina ei lähe kunagi mehele. Saate aru: Dr. R. avaldab mulle igapäev peaaegu armastust, ja mina ei lähe mehele. Aga ühte tahaksin ma ometi teada, nimelt: kas mul on tõesti ilusad silmad? Kas nad on pisutki ilusad? Mis te arvate? Ma nii tahaksin, et vähemalt teiegi näeksite neis pisut ilu. Sest ilu on see, mis jääb, kõik muu kaob. Hing kaob, vaim kaob, aga ilu ei kao, tema jääb. Sest kui keegi on ilu näinud, s. t. kui keegi on ilu nähes ilu tundnud, siis saab tema ise seeläbi ilusamaks, võtab tuntud, maitstud ilu endasse ja nõnda jääb ilu, kui kõik kaob. Eks ole see jumalik? Jääb see, mida tõeliselt pole olemaski, ja kaob see, mis olemas. Nii et kui Teie pisutki olete tundnud minu silmis ilu, siis elab see ilu teis edasi. Ma olen nii õnnelik seda mõeldes!
…Minuga on sündinud mingisugune pööre. Mitte niisugune, nagu selle venelasega, kelle meie Kristus surnust üles äratas ja kes siis oma elu võttis, vaid midagi vastupidist: ma olen hakanud hirmsasti rögastama. See on lihtsalt kole! Kui inimesega järsku midagi niisugust sünniks, siis võiks ta küll otseteed hulluks minna, aga see tuleb ikka samm-sammult, kuni äkki leiad, et ongi käes. Seda leiad ikka äkki, niisugune imelik asi on sellega. Minuga oli just niisama. Juba ammugi hakkas see, aga mulle näis ikka veel, et pole suurt midagi, et on veel aega, kuni ühel päeval märkasin, et ongi juba tulnud, mis tulema pidi. See üllatas mind sedavõrt, et ma sellest pidin oma sümpaatiaga rääkima. Sellega kukkusin ma muidugi pisut
541
