Lehekülg:Tõde ja õigus II Tammsaare 1929.djvu/311

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

oli sotsialismus. Mis te arvate, kas niisuke poeg võiks isale väga meeldida? Ütelge otsekoheselt oma arvamine.“

„Ei või,“ arvas Indrek.

„Õige,“ kinnitas härra Maurus. „Muidugi ei võiks. Ja sellepärast eksis jumal teist kõrda, kui ta saatis oma poja juudina ilma. Aga kus eksis jumal esimest kõrda? Kus?“

Seda Indrek ei teadnud.

„Siis, kui ta lõi inemise,“ ütles direktor. „Jah, siis eksis ta esimest kõrda. Jumal lõi inemise, et tal oleks temast hea meel. Aga on tal siis hea meel? Ei, sest inemine hakkas kuradi sulaseks. Aga jumal tahtis head meelt ja saatis oma poja ilma, et see lunastaks inemise kuradi orjusest. Kuid poeg hakkas teiste viljapäid kitkuma, seda hakkas ta. Muidugi, ta elas ju juutidega, kes on ja jäävad sotsialistideks. Juba Ahasveeruse ajal tegid nad sotsialismust — kõik neile! Nõnda pidigi Jeesus nii noorelt taeva tagasi minema — suri enneaegu nagu meie Jakobsongi. Suri ausa roomlase käe läbi, kes polnud juut ega sotsialist. Seda võis jumal ikkagi, et tema poeg suri mitte sotsialisti, vaid korraliku roomlase käe läbi. Aus neitsi Maria sünnitas ta ja truu roomlane tappis. Kõik muu — nihil, ei midagi!“

Nõnda õpetas härra Maurus Indrekule sotsialismust, revolutsiooni ja maailmalunastamist — aina suuri asju, millest sel oli nii vähe aimu. Sellega pidigi jutt seks korraks lõppema ja direktor pöördus juba minema. Aga ukse vahel tuli tal midagi tähtsat meelde ja ta tuli tagasi ning küsis Indrekult:

„Aga mis te arvate, mis oleks sündinud Jeesuse Kristusega, kui jumal oleks lasknud ta ilmale tulla ausast eesti emast? Kas temast siis ka oleks saanud pisut sotsialist, nii et ta oleks läinud ühes jüngritega teiste viljapäid kitkuma?“

„Ei, siis mitte,“ ütles Indrek.

„Ja muidugi, siis mitte,“ kinnitas direktor, „sest ükski aus ja korralik eesti mees ei kitku teise vilja-

311