„See tähendab — kas ta tohib?“ küsis Indrek vastu.
„Mitte, vaid ütleme, kas ta saab, kui ta on õige, tõsine sotsiaaldemokraat?“ seletas Kristi.
„Seda ma ei tea, sest ma pole veel kunagi sotsiaaldemokraat olnud,“ vastas Indrek.
„Aga kuidas või millest ma võin teada, et olen tõsine sotsiaaldemokraat?“ päris Kristi edasi.
„Mina arvan, et seda on kergem uskuda kui teada,“ lausus Indrek.
„Sotsiaaldemokraat on ju usu vastu,“ ütles Kristi nüüd. „Nad ütlevad seda alati.“
„Muidugi on nad usu vastu,“ arvas ka Indrek, kuid lisas juurde: „Iga õige ja aus inimene on usu vastu, kui selle usu nimel valitseb taevas jumal, kes maapealse jumala, ütleme, keisri või kuninga kaudu saadab sulle kaela võmmid, sandarmid ja nuhid.“
„Noh, aga kuis nad saavad siis uskuda, et nad on sotsiaaldemokraadid, kui nad ise on usu vastu?“ imestus Kristi.
„Aga kuis nad saavad siis teada, et nad on sotsiaaldemokraadid, kui nad ei tea?“ küsis Indrek.
„Mida nad siis ei tea?“ päris Kristi.
„Et nad on sotsiaaldemokraadid,“ kordas Indrek. „Või arvate teie, et kõik need, kes peavad end sotsiaaldemokraatideks, tõepoolest teavad, mis on sotsiaaldemokraat? Et nemad on lugenud neid suuri ja raskeid raamatuid, kus see kõik on sees? Et neil oleksid need raamatud saadagi? Või et nad neid mõistaksid, kui nad loevad? Mina küll seda ei usu, aga võimalik, et mina olen rumalam kui kõik teised ja otsustan ainult enda järgi. Aga suurem hulk ei oska ju neid keeligi, milles need raamatud kirjutatud, nii et jääks ainukene võimalus: uus nelipühi, uus vaimu väljavalamine…“
„Tähendab, teie siis ei peagi neid kõiki sotsiaaldemokraatideks?“ imestus Kristi.
„Kuis nii?“ imestus Indrek vastu. „Seda pole ma öelnud. Mina arvan ainult, et neil on kergem ja ka kasulikum uskuda kui teada, et nad on sotsiaaldemokraadid, see on kõik.“
„Jälle seesama ja mina ei saa midagi aru,“ nukrus-
