nis isa, kes müüs maal oma talu ja asus siia hoovipealsesse majja, et oleks uulitsa mürast-kärast kaugel. Alles noor peremees — tema käib teistele maju ehitamas, sest omad majad on tal juba ammugi valmis — noor peremees, kes võttis peene naise, leiva- ja saiategija tütre, asus uulitsa äärde, kus laskis paar korterit kokku, sest naine ei tahtnud siin hoovisopis hallitada, vaid ihkas olla uulitsa ääres keset elu, kus oleks läbi akna midagi näha.
Nõnda on asjade tõeline seisukord ja seda teab kogu maja, teavad teisedki majad, Passelmannid üksi mängivad lolli, nagu poleks neil millestki aimu. Ainult nüüd, jah, nüüd see peenike proua Passelmann pistab nina ukseprao vahele, sest emand Lohul on korteris inimene, kes õpetab teistele raha eest kas või ei tea mis. Kõik võivad näha, kuidas õpilased tulevad ja lähevad ning aina puhta raha eest. Ja raamatuid, raamatuid! Kui see Passelmanni proua võiks kordki näha, kui palju on nende noorehärral — ja muidugi noorehärral, just, seda hõõrub emand Lohk kõigile nina alla — kui palju tal on raamatuid ning aina võõras keeles. Vaat’ niisuke on õige härra, aga mitte see, kui keegi käib „upsijaks“, nagu Passelmann. Sellele kõigele ei võinud emand Lohk kuidagi jätta juurde lisamata, et pealegi on nende härra veel niisukene härra, et läheb, kui vaja, ka kasakatega kokku. Kes ei usu, vaadaku armi tema kaelal, parema kõrva all — see on kasaka nuudi jälg. Aga mis sai kasakas selle eest? Minge küsige meie härralt, küll te siis kuulete, mis ta sai, ütles emand Lohk iseendale vastuseks ja naeratas põlglikult ning paljuütlevalt.
See juhuslik kaelaarm polnud omataoliseks trumbiks mitte ainult emand Lohu suurustelus, vaid ka mujal, isegi valitute ringkonnas teatud määral. Tema oli nagu mingisugune usalduse salamärk. Juba tol korral seal teel ja järve ääres oli ta oma mõju avaldanud. Paar tundi tagasi oli võõras noormees nimetanud Indrekut peaaegu nuhiks või vähemalt selle külameheks, aga nüüd, nähes kaelal verd, muutus ta silmapilkselt seltsimeheks. Selle muutuse tähendust taipas Indrek alles hiljem, seal järve ääres paistis see talle
