pärast kannatama. Ja mul on hea meel, et ükski ei näe ega kuule, mis ma mõtlen. Aga mul on üks salajane, iseäralik mõte, see tuli alles hiljuti, see tuli selle oigamisega. Ainult sinule, Indrek, räägin ma seda. See on see, et Juss maeti surnuaia taha, ja kui mina tahaks, et mind maetaks tema kõrvale, siis peaks ka mind sinna matma. Aga sinna ei maeta muidu, kui peab käe ise oma elu külge pistma, peab tegema, nagu tegi Juss, kui ta ei saand Andresest pussiga võitu. Ja mina tahaks Jussi kõrvale ning kui ma saaks, siis ma teeks nõnda, et mind viiakse sinna. See on see uus mõte, mis ma nüüd mõtlen, kui kuulen seda oigamist. Aga ma ei saa, ei saa ja mind viiakse, kuhu ma ei taha: mind viiakse surnuaia sisse, kus on teised.“
„Ema, kas sa siis tõesti ennem lähed aia taha Jussi juurde, kui ühes meiega aia sisse?“ küsis Indrek.
„Juss vaevab mind, Juss ratsutab valudega minu seljas ja ükski ei aita, ükski ei päästa mind tema käest, tema kisub mind oma valudega enese poole. Olen kutsund Andrest, olen kutsund kõiki, aga ükski ei aita, ükski ei saa Jussi vastu. Ma ootasin sind, Indrek, ma ootasin ööd ja päevad ja lootsin, et sina päästad mu, et sina saad Jussi valudest võitu. Sina olid mu ainuke lootus, Indrek. Sina oled mu südamevere patt, sina oled mu suur karistus ja lunastus, kui sina ka ei aita, siis ei aita mind keegi ja siis lähen ma aia taha Jussi juurde, et saaks ta lõõg kord täis. Seda ütlen ma sulle, Indrek.“
„Ema, mina aitan, mina võidan surnud Jussi, mina saan temast jagu,“ rääkis Indrek, kuna ta ise tundis, nagu jääks tal peas ja südames midagi peatuma.
„Seda ma teadsin, seda uskusin,“ rääkis ema. „Ma ütlesin kõigile, et las tuleb Indrek, las ta aga tuleb, küll tema juba teab ja teeb. Tema on nüüd prevosser ja tema sõbrad on prevosserid, neil on rohud, mis ohutavad Jussi valud. See tohter siin käis kaks korda, aga ei temal olnd rohtu, mis saaks Jussi valude vastu, temal ei olnd midagi. Küll andis teine tilku, küll pulbreid, küll rattaid, aga oigamine jäi seks — hommikust õhtuni, õhtust hommikuni. Sa kuuled ju isegi, Indrek. Kes
