Liivimaa kihelkonnad õhtu pool piiri helepunazed. Kaardlie seletuzeks ja täienduseks olen raamatu eziotsa izeäralise päätüki pannud: Setukeste elukohad ja arv.
Ezimeze köite laulud olen kahte pääozase jaganud. Ezimezes ozas leiab lugija lihtlaulud (A), s. o. niisuguzed, kus ühestainzast azjast ehk sündimuzest lauldakse, tõizes jälle liitlaulud (B), s. o. niisuguzed, kus mitu sündimust ehk laulu ühte on võetud ehk kokku liidetud, üheks kokkupandud ehk liidetud lauluks. See kokkuliitmine ei ole mitte väljaandja töö ja tegu, vaid on rahva eneze suus sündinud. Tõlget lauludele kaaza anda ei arvanud ma mitte tarvilizeks; see oleks väljaandmize kulu kahekordseks teinud. Aga et ka kaugemad inimezed, nimelt teaduzemehed, kes Eesti keelt ei mõista, siiski teada võiksivad saada, mis meie Setukeste lauludes õieti sees on, siis olen laulude sizu võimalikult täiesti Saksa keeli kokku võtnud ja raamatu tahaotsa pannud (C): Ausführliche Inhaltsangabe der Lieder in deutscher Sprache (Laulude sizu Saksa keeli). Kuidas laulud trükis minu poolt ära on jaotatud, seda näitab raamatu „Sizikord“ täielikult.
Laulud on sõnast sõnase, reast ritta, nõnda ära trükitud, kui nemad üles on kirjutatud, ilma kõige sizu muutmata ehk ümber tegemata. Ainult sell kombel on neil teaduslik hind. Meie ei anna ju siin seda välja, mis mõni ksik inimene hääks ehk ilusaks arvab, vaid seda, mis rahvas laulab. Et praegune laulude väljaanne kõigepäält teaduze tarbeks toime on pandud, teaduslik väljaanne on, siis on väljaandja kõik Setukeste laulud, mis temal kättesaadavad olivad, ka kehvad ja puudulized tõizendid, kokku võtnud ja trükki pannud. Lihtlugijale näitab mõnigi tõizend koguni tühine ja hinnatu olevat, sest tema teeb oma otsuze ilulugemize ja lõbu seizukohast, aga uurijale, kes teaduze seizukohast azja pääle vaatab, on kõik materjaal tähelepanemize väärt. kui see ka terakeze võrra tundmist toob. Et lihtlugijad ilma suurema vaevata need laulud, mis ilulugemizeks ehk lõbuks sündsad on, ära leiaksivad, siis olen niisuguzed paremad ehk täielizemad tõizendid „Siizikorras“ tärnikesega (*) ära tähendanud. Igal tõizendil on oma izeäraline nummer. Kõik tõizendid, mis oma sizu poolelt kokku käivad, ühe laulu mitmesuguzed kujud on, olen ka trükis ühte ritta seadnud, ühize päälkirja ja ühize ülema numbri alla pannud. See nummer on laulunummer, nagu ka päälkiri terve laulu päälkiri on.
Iga tõizendi eziotsas, tema numbri kõrvas, seizab küla ehk koha nimi, kust tõizend saadud ehk üles kirjutatud. Selle all, tõizes reas, on mitmesuguste lühendustega, pookstavidega ja numbritega, ära märgitud, kus tõizendi algupärane käzikiri leida on. Neis lühendustes tähendab:
