Lehekülg:Setukeste laulud sissejuhatus r1.djvu/14

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.

värvitud, Liivimaa on helepunane, Venelaste eluazemed rohilized, valged kohad on järved. Põhjast lõunese on Setumaa ümmarguzel arvul ja otsekohezel joonel 50 versta pitk, õhtust hommikuse umbes 30 versta lai.

Setumaal on neli valda: Lobodka, Petseri, Pankovitsa ja Irboska vald, igalühel vallal oma izeäraline valitsuzekoht ehk kantor. Kõikide nende valdade alla käik Setukezi ja Venelazi, aga külad on lahutatud. Lobokda kantor oli enne Lobodka külas, aga nüüd on tema Verska külase azutatud; Petseri ja Irboska kantorid on samanimelistes alevites, Pankovitsa kantor Pankovitsa kiriku ligi, mitte kaugel Pihkva-Riia kiviteest.

Mõnes külas elab Setukezi ja Venelazi segi, aga seda tuleb harva ette ja kui seda ette tuleb, siis on ikka enamus ühele ehk tõisele poole, küla on kas Setu või Vene küla. Külad, kus Setukezed enam ehk vähem venestatud on, olen kaardi pääl rohilize joonega küla nime all ära tähendanud. Kaks joont tähendavad kanget ehk täielist venestamist. Lobodka vallas ligi Pihkvajärve olen neli punast ristikest kaardi pää'le pannud, märgiks, et sääl rahva mälestuze järele ennevanast Setukezed on elanud, nüüd aga Venelazed elavad. Külad on kaardi pääl ümmarguze täpiga tähendatud, alevid neljanurgalize täpiga. Rist täpi juures tähendab, et sääl kirik olemas on. Setukezed on kõik Vene usku, aga nende keskes elab ka kannis hulk lutheruze-uzulizi Eestlazi, arvata 3000 hinge, kes viimzel kolmelkümmel aastal sinna sisse on rännanud. Neil on oma palvemaja Lazarevos, Petseri ja Vastseliina vahe pääl.

Laiemat seletust maast ja rahvast ei või ma praegu ruumi puuduze pärast teha. Seks läheb terve raamat tarbeks. Aga Setukeste külad tahan siin kõik kirja panna ja igale külale tema hingede arvu juure lizada, valdade hingekirja järele, mis pärast suurt rahvalugemist aastal 1897 tehtud ja siis iga aasta lõpul kordamööda täiendatud on. Mina kirjutazin need arvud aastal 1902 Setumaal käies kantorite kirjadest välja. Lugija saab pea nägema, et mõned Setu külad koguni pizukezed on. Suurem oza külazid on kõik kaardi pääl leida; külade nimede juure, mis kaardi pääl puuduvad, olen järgnevas arvustikus pookstavid pd (= puudub) pannud. Uurijaile arvazin kazulizeks, eestikeelistele nimedele ka venekeelzid juure lizada. Eestikeelzed nimed on Setukeste eneste suust saadud, venekeelzed valdade nimekirjadest. Lühendus m tähendab meesterahvast, n naisterahvast, k kokku, e ehk. Kaardi pääl on m moiz.