2) ũ on tume, madal õ, otse sellesama häälega kui Vene keele ы, nagu sõnas mũni = mõni. Seda häält pruugib mõni Setu maakoht enam, mõni wähem.
3) ie on üks pitk hääl i ja e vahel (kield), uo üks pitk hääl u ja o vahel (kuorma), üö niisama ü ja ö vahel (müödä), ũõ niisama ũ ja õ vahel (mũõk). Need häälte ühenduzed näitavad ainult kirjas kaksikhäälikud olevat, tõe poolest, välja üteldes, on nad alati üksainus pitk hääl kolmandamas pitkuze järgus. Et ma neid märkizid juba Vanas kandles olen tarvitanud, siis panin nemad ka siin teenima, et küll nende azemel ka mõned uued häältekujud oleksivad võinud astuda.
4) Umbhäälte peenendus on kommaga (´) hääliku peal ehk paremal pool ära tähendatud: ĺ, ń, ŕ, ś, ź, h́, d́, t́, ǵ, ḱ. Näituzed: huoĺ, kińńi, koŕaś (= korjas), koźa (= kozjad), kah́o (= kahju), pad́a (= padja) rät́t́, laǵa (= lai), laḱa (= laia, casus partitivus). Huulehäälte b, p, m, v juures on küll ka see peenendus olemas, aga nii hõrnal mõõdul, et teda vaevalt kuulukse; ma jätsin sellepärast need häälikud peenenduze märgita.
5) ṅ tähendab ninahäälelist n-häält: kaṅgas, kuniṅgas.
6) z on pehme s, Vene keeli з.
7) Märk ' tähendab izeäralist kurguhäält, mis nimelt sagedasti sõnade lõpus täizhäälikute taga ette tuleb ja nagu poolest äraneelatud, kurku kinni jäänud k kuulub. Näituzed: mehe' (= mehed), anna' (= anna sina), oĺĺi' (= olivad), ellä' (= elada), mõtẽ' (= mõte).
8) Märk ˘ täizhäälik pääl tähendab, et see häälik õige lühikezelt, ruttu välja tuleb ütelda. See märk seizab niisuguste täizhäälikute pääl, mis igapäevases kõnes mitte enam ette ei tule, vaid ainult lauludes kuuldakse, kus värzi ehk salmi mõõt neid kinni peab ja alale hoiab. Näituzed: hulkă (= hulk), keelilă (= keelil), tandzŏ (= tants) j. n. e. Need sõnakujud on vana Eesti keele pärandus.
9) Kriips (-) hääliku all tähendab pitkuze kolmat järku ehk rasket rõhku silbis. Näituzed: sa̱ama, vi̱iź, ku̱uź, pä̱äle, pü̱üdmä, lai̱v, tai̱vahe, hei̱tmä, jõu̱d, poi̱ge, käu̱ma, — jaḻga, ham̱ba, kaṉda', piṟda, siḻmi, oṟ́zi, kaś̱ti, vaṉ́gi j. n. e. Et ie, uo, üö, ũõ juba izeenezest kolmat pitkuze järku tähendavad, siis ei ole nende all kriipsu mitte tarvis.
