Lehekülg:Riiginõukogu kujundamise seadus 1937.djvu/2

Riiginõukogu kujundamise seadus.

Eesti rahva otsuse Rahvuskogu kokkukutsumiseks 23., 24. ja 25. veebruarist 1936 p. 3 põhjal on Rahvuskogu vastu võtnud oma Esimese Koja poolt 10. augustil 1937, 11. augustil 1937 ja 12. augustil 1937, oma Teise Koja poolt 11. augustil 1937 ja 12. augustil 1937 ja oma üldkoosoleku poolt 12. augustil 1937 alljärgneva seaduse, mille käesolevaga Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 53 esimese lõike alusel kuulutan välja.

1. peatükk.
Riiginõukogu liikmete valimise või nimetamise alused.

§ 1. Riiginõukogu liikmeks võib valida või nimetada iga hääleõiguslikku kodanikku, kes vastab Põhiseaduse § 84 kolmanda lõike ja § 85 esimese lõike nõudeile ning peale selle vähemalt ühele alljärgnevaist tingimustest:

1) on Vabadusristi kavaler;

2) on olnud Vabariigi Valitsuse liikmeks vähemalt kaks aastat;

3) on olnud Maanõukogu, Asutava Kogu, Riigikogu, Rahvuskogu, Riigivolikogu või Riiginõukogu liikmeks üldise kestusega mitte alla kuue aasta;

4) on teeninud Vabariigi Presidendi nimetamisele või kinnitamisele kuuluvail riigi kõrgemail ametikohtadel vähemalt kuus aastat;

5) on teotsenud kohtunikuna vähemalt kuus aastat;

6) on olnud väeosa ülema või sellele vastaval või kõrgemal teenistuskohal vähemalt kolm aastat;

7) on teotsenud Eesti autonoomse kõrgema teadusliku õppeasutise professorina või dotsendina vähemalt kuus aastat;

8) on teotsenud maa- või linnavalitsuse juhina või liikmena või valla- või alevivanemana vähemalt kuus aastat või kohaliku omavalitsuse esinduskogu liikmena vähemalt kümme aastat;

9) on teotsenud: a) Kaitseliidu Vanematekogu, Keskjuhatuse või maleva juhatuse liikmena vähemalt viis aastat ja kui ta on seejuures vähemalt kaheksa aasta kestel kuulunud Kaitseliitu, või b) Naiskodukaitse liikmena vähemalt kaheksa aastat ja seejuures olnud keskjuhatuse või ringkonna juhatuse liikmeks vähemalt viis aastat;

10) on kõrgema õppeasutise lõpetajana teotsenud omal erialal vähemalt kümme aastat;

11) on olnud avalikõiguslikul alusel teotseva kiriku valitsuse liikmeks või vaimulikuks vähemalt kümme aastat;

12) on peremehena tegelikult juhtinud põllumajanduslikku käitist vähemalt kümme aastat;

13) on omanikuna juhtinud tööstuslikku või kaubanduslikku käitist vähemalt kümme aastat;