Lehekülg:Riigi Teataja 1918 nr 3.pdf/6

Selle lehekülje õigsus on tõendamata.
6
Nr. 3
„Riigi Teataja”

keda karistatakse, kui sarnane tegu suurema karistse alla ei käi, arestiga.

105. Peale nendes paragrahwides nimetatud karistuste on kohtul õigus süüdlast mõista:

1) nende tegude kordasaatmisel, mis §§ 89., 91., 93., 95., 96., 97., 99., 100. ja 104. tähendatud, walimise õiguse kaotamisel seadusandliste ja omawalitsuse-asutste walimistel kuni wiie aasta jooksul, kohtuotsuse kuulutamisest arwates;

2) nende tegude kordasaatmisel, mis §§ 90., 95., 99., 100. ja 102. tähendatud, rahatrahwile mitte üle kolme tuhande rubla;

3) nende tegude kordasaatmisel, mis §§ 89., 92., 93., 95., 99., 100. ja 104. tähendatud, kui süüdlane ametnik on, ametist taganemisele.

106. Käesolewas (IX) peatükis kirjeldatud määruste juures wõetakse tarwitusele 22. märtsi 1903. Wene Kaelakohtu seaduse esimene peatükk (Wene Sead. Kogu XV osa, 1909. a. wäljaanne).

107. Süüdistamise tõstmise õigus süüdlaste wastu nendes süütegudes, mis selles (IX) peatükis nimetatud, on kannatajaõigusel igal isikul, kelle Asutawa Kogu walimistel osawõtmise õigus.

108. Süüdistamist wõib tõsta süüdlaste wastu nendes süütegudes, mis §§ 88., 90., 98. ja 103. nimetatud, ainult kolme kuu jooksul peale walimise päewa, süüdlaste wastu teistes süütegudes, mis selles (IX) peatükis nimetatud, kuu kuu jooksul.


X peatükk
Asutawa Kogu Walimiste kuludest

109. Walijatele ei anta tasu ei aja kulutamise eest, ei ülespidamise wäljaminekute katmiseks ega sõidukuludeks.

110. Walijate nimekirjade kokkuseadmise kulud on sellekohaste linna-, maakonna- ja walla-asutuste kanda; neist kuludest tasutakse seitsekümmendwiis protsentsi edaspidi riigi renteist ära.

111. Asutawa Kogu walimisekomisjonide asjaajamise kuludeks antakse Asutawa Kogu walimiste peakomitee määruste järele iseäralised summad nende kreditide arwel, mis Ajutise Walitsuse poolt Asutawa Kogu walimisteks assigneritakse.

112. Asutawa Kogu maakonna- ja linnakomisjonide liikmetele, niisama ka jaoskonna walimiskomisjoni liikmetele wõib sellekohaste maakonna-, linna- ja walla-asutuste poolt sellekohastest summadest iseäralist tasu määrata, kuna peakomitee liikmete tasu Ajutise Walitsuse poolt määratakse.

Selle paragrahwi (112) määrused ei ole makswad nende komisjoni liikmete kohta, kes nende walijate rühmade esitajad on, kes kandidatide nimekirjad sisse andnud.

113. Jaoskonna walimisekomisjonide ja maakonna ning linna walimisekomisjonide tarwituste jaoks antawate ruumide ja nende ümbertegemise, niisama ka nende kütmise ja walgustamise kulud on sellekohaste linna- ja maakonna-asutuste kanda.

     Maanõukogu esimehe abi: J. Jaakson.
          Sekretäri teine abi: B. Neggo.
   Tallinnas, 24. nowembril 1918.

Maanõukogu 25. nowembri s. a. koosolekul otsustati Eesti Asutawa Kogu walimisi määrata 1., 2., ja 3. weebruariks 1919. a.

Wolitades Asutawa Kogu peakomiteed walimisi üheks nädalaks edasi lükata, s.o. 8., 9., ja 10. weebruariks 1919. a, sel juhtumisel, kui tehnilised põhjused seda nõuawad.

Asutawa Kogu kokkukutsumise päewaks määras Maanõukogu 20. weebruari 1919. a.

Asutawa Kogu walmiste peakomitee liikmeteks Maanõukogu poolt waliti: J. Reintam, A. Weiler, J. Kärner.

       Maanõukogu esimehe abi: K. Saral.
                     Sekretär: K. Ast.



Ajutise Walitsuse deklaratsion.

Maanõukogu rühmade kokkuleppel on Ajutise Walitsuse uus koosseis järgmine:

Pea- ja sõjaminister — Päts,

Töö- ja hoolekandeminister — Rei — peaministri asetäitja,

Wälisminister — Poska,

Siseminnister — Peet,

Põllutööminister — Strandmann,

Rahaminister — Kukk,

Haridusminister — Luts,

Kohtuminister — Jaakson,

Tööstus-kaubandusminister — Köstner,

Toitlusminister — Raamot,

Teedeminister — Säkk,

Täiswõimulise ministrina sõidab wäljamaale Eesti wabariigi saadikuna Tõnisson.

Rahwuste ministrite kohad on weel wabad.

Pärast ministrite nimekirja ettelugemist kandis peaminister Päts järgmise Ajutise Walitsuse deklaratsiooni ette.

Ajutine Walitsus wõtab Eesti wabariigi tüüri raskel ja wastutusrikkal ajal oma kätte. Tarwis kõik kohalikud asutused luua, riigi piirid pealetungimise wastu kaitsta ja