Lehekülg:Rahvuskogu kokkukutsumiseks rahvahääletamise seadus 1936.djvu/4

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

3) abinõude tarvitusele võtmine, et kodanikud saaksid tutvuda rahvahääletamisele tuleva esitisega;

4) ringkonna piires käesoleva seaduse § 18 tähendatud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjadesse võetud kodanikkude arvu teatamine rahvahääletamise peakomiteele;

5) ringkonna piires rahvahääletamisel antud häälte arvu kokkuvõtmine;

6) rahvahääletamise materjalide edasisaatmine rahvahääletamise peakomiteele.

§ 13. Jaoskonnakomisjonid koosnevad ringkonnakomitee poolt määratud juhatajast ja vähemalt kahest liikmest, kes eneste keskelt valivad sekretäri. Liikmeile määratakse vähemalt üks asetäitja.

§ 14. Jaoskonnakomisjoni ülesandeks on:

1) hääletamissedelite vastuvõtmine ja esialgne ülelugemine oma jaoskonnas;

2) maksvusetuks tunnustatud hääletamissedelite arvu kindlakstegemine ühes maksvusetuks tunnustamise põhjuste tähendamisega;

3) kõige ülelugemisel ja kokkuvõtmisel saadud andmete viivitamata edasitoimetamine oma ringkonnakomiteele.

Jaoskonnakomisjoni istungid on otsusvõimelised, kui koos vähemalt kaks liiget, nende hulgas juhataja või sekretär.

§ 15. Kohalikud valitsus- ja omavalitsusasutused peavad olema abiks ringkonnakomiteedele ja jaoskonnakomisjonidele seadusega viimastele pandud kohuste täitmisel.

§ 16. Igasugused aktid ja paberid, mis koostatakse rahvahääletamise asjus, olgu need valitsus- või omavalitsusasutustele või ametnikkudele antavad või nende asutuste või ametnikkude poolt väljaantavad, on vabad tempelmaksust ja kantseleilõivust.


5. peatükk.
Hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjad.

§ 17. Hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjadeks tarvitatakse Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahvaalgatamise toimetamiseks linna-, alevi- ja vallavalitsuste ning kaitseväeosade poolt peetavaid alalisi hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirju, mis täiendatakse ja parandatakse rahvahääletamise peakomitee poolt määratud