Lehekülg:Rahvuskogu kokkukutsumiseks rahvahääletamise seadus 1936.djvu/3

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

teedele, jaoskonnakomisjonidele, linna-, alevi- ja vallavalitsustele ning vastavaile kaitseväeosadele;

6) korralduste tegemine rahvahääletamisele tuleva esitise teksti paljundamiseks ja edasitoimetamiseks ringkonnakomiteedele ja jaoskonnakomisjonidele ning linna-, alevi- ja vallavalitsustele ja vastavaile kaitseväeosadele;

7) rahvahääletamise tagajärgede lõplik kokkuvõtmine ja väljakuulutamine;

8) korralduste tegemine krediidi asjus, mis rahvahääletamise toimetamiseks määratud.

§ 9. Rahvahääletamise peakomiteel on õigus tema otsustamisele kuuluvate asjade lahendamiseks kuulata üle tunnistajaid, määrata eksperte ja nõuda teateid vastavailt asutustelt.

§ 10. Rahvahääletamise peakomitee koosneb:

Riigivanema poolt määratud esimehest;

Kohtuministrist abiesimehena;

Tallinna linnapeast;

Harju ajutise maavalitsuse esimehest;

ühest Kohtuministri poolt määratud liikmest;

ühest Siseministri poolt määratud liikmest.

Peakomitee on otsusvõimeline, kui ta istungist võtab osa peale esimehe või abiesimehe vähemalt kolm liiget.

Rahvahääletamise peakomitee asjaajamine toimub Riigikantselei kaudu.

§ 11. Ringkonnakomiteed on vähemalt kolmeliikmelised ja koosnevad rahvahääletamise peakomitee poolt määratud juhatajast, juhataja asetäitjast ning vähemalt ühest liikmest.

Ringkonnakomiteede asukohad määrab rahvahääletamise peakomitee.

Ringkonnakomitee on otsusvõimeline, kui ta istungist võtab osa juhataja või ta asetäitja ja vähemalt kaks liiget.

§ 12. Ringkonnakomitee ülesandeks on:

1) jaoskonnakomisjonide koosseisu määramine ning valvamine selle järgi, et nad õigel ajal algaksid tegevust;

2) linna-, alevi- ning vallavalitsuste korravastase tegevuse kohta antud kaebuste ja protestide läbivaatamine ning otsustamine;