Lehekülg:Rahvuskogu kokkukutsumiseks rahvahääletamise seadus 1936.djvu/1

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Rahvuskogu kokkukutsumiseks rahvahääletamise seadus.

Antud Riigivanema poolt dekreedina 8. jaanuaril 1936.


1. peatükk.
Üldeeskiri.

§ 1. Käesolev seadus kohaldatakse Rahvuskogu kokkukutsumiseks Riigivanema poolt algatatud rahvahääletamise toimetamisele.


2. peatükk.
Rahvahääletamise ringkonnad ja jaoskonnad.

§ 2. Rahvahääletamiseks moodustab Eesti neliteistkümmend valimisringkonda, mis häälte äraandmiseks jagatakse jaoskondadesse.

Iseseisva valimisringkonna moodustavad:

1) Tallinna, Tartu ja Narva linnad nende administratiiv-piires;

2) iga maakond ühes selle administratiiv-piiridesse kuuluvate linnadega, välja arvatud linnad, mis moodustavad iseseisva valimisringkonna.

§ 3. Jaoskonnad määrab rahvahääletamise peakomitee nii, et ükski hääletaja ei asuks hääletamisruumist eemal võimalikult üle viie kilomeetri.

Kaitseväelased hääletavad koos kõigi teiste kodanikega; kui nad alaliselt elavad kaitseväeosadele määratud ruumes, siis vastava väeosa asukohale kõige lähemas jaoskonnas, vastasel korral aga oma elukoha asukoha jaoskonnas.


3. peatükk.
Hääleõigus.

§ 4. Rahvahääletamisel on igal hääleõiguslikul kodanikul üks hääl.

§ 5. Hääleõigusest jäävad ilma kodanikud:

1) kes seadusjõusse astunud kohtuotsusega on mõistetud:

a) sunnitööle, - kümne aasta jooksul pärast karistuse kandmise