- 1 -
Rahvuskogu kodukorra muutmine.
Antud Riigivanema poolt 21. aprillil Eesti rahva otsuse Rahvuskogu kokkukutsumiseks (RT 21 - 1936) p. 1 põhjal.
I.
Rahvuskogu kodukorra (RT 10 ― 1937) § 13, 16, 20, 22, 42, 52, 74, 79, 99, 111 ja 123 muudetakse ja pannakse maksma järgmises redaktsioonis:
§ 13. Rahvuskogu üldkoosoleku ja kodade juhatused peavad koosolekuid tarviduse järgi. Koja juhatuse kokkukutsujaks on esimees, üldkoosoleku juhatuse kokkukutsujaks Esimese Koja esimees kas omal algatusel või Teise Koja esimehe ettepanekul. Koja juhatuse koosolek on otsusevõimeline, kui koos on vähemalt kaks liiget, üldkoosoleku juhatus, kui koos on vähemalt kaks kummagi koja juhatuse liiget. § 114 mainitud küsimuste otsustamisel on koja juhatuse koosolek otsusevõimeline, kui koos on kõik juhatuse liikmed.
Koja juhatuse koosolekut juhatab esimees või viimase äraolekul abiesimees. Üldkoosoleku juhatuse koosolekut juhatab Esimese Koja esimees või viimase äraolekul Teise Koja esimees, nende mõlemate äraolekul Esimese Koja esimene abiesimees. Otsused tehakse lihthäälteenamusega, häälte poolnemisel otsustab koosoleku juhataja hääl.
§ 16. Põhiseaduse eelnõu ja muude Rahvuskogu võimkonda kuuluvate seaduse-eelnõude läbivaatamiseks moodustavad Rahvuskogu mõlemad kojad sellekohased komisjonid.
Rahvuskogu kodade juhatused võivad moodustada Rahvuskogu vastava koja liikmeist, või üldkoosoleku juhatus Rahvuskogu üldkoosoleku liikmeist, erikomisjone kiire iseloomuga eriküsimuste kaalumiseks. Komisjonide liikmete arvu määrab vastav juhatus, kusjuures üldkoosoleku juhatuse poolt määratud erikomisjoni liikmete arv peab olema määratud nõnda, et sinna kuuluks 2/3 Esimese Koja ja 1/3 Teise Koja liikmeist. Erikomisjonid esitavad oma otsused ja seisukohad otsustamiseks või käigu andmiseks sellele juhatusele, kelle poolt nad moodustatud.
§ 20. Komisjoni liikmed valivad vastavate kodade koosolekud lihthäälteenamusega.
Põhiseaduse üldkomisjoni liikmeiks on kodade juhatuste liikmed, eelnõu-osade komisjonide esimehed, abiesimehed, aruandjad ja
