- 20 -
selleks volitatud esindajad saavad sõna väljaspool järjekorda.
§ 82. Rahvuskogu liige saab sõna sõnasoovist teatamise järjekorras, kuid koosoleku juhataja, arvestades seda, et poolt- ja vasturääkijad võimalikult vahelduksid, võib muuta kõnelejate järjekorda.
Sõnasoovist teatatakse kirjalikult koosoleku juhatajale; kõnede vaheajal võib koosoleku juhataja võtta vastu ka suusõnalisi sõnaküsimusi.
Kui sõnasoovijaid ei ole või kõnelejate nimekiri on läbi, teatab juhataja sellest koosolekule. Selle järele võivad liikmed veel sõna saada, kui nad seda küsivad enne, kui juhataja annab aruandjale lõppsõna või teatab, et ta on asunud hääletamisele.
Hääletamisele asumist konstateerib juhataja sõnadega „asun hääletamisele“ ja vasaralöögiga.
§ 83. Kui koosoleku juhataja võtab sõna asja sisuliseks arutamiseks, peab ta koosoleku juhatamise kõneajaks edasi andma teisele.
§ 84. Kui sõnaküsija sõnaandmise ajal puudub koosolekuruumist, paigutatakse ta sõnaküsinute nimekirja lõppu.
§ 85. Sõna antakse asja sisulisel arutamisel Rahvuskogu liikmeile esimesel ja teisel lugemisel mitte rohkem kui kaks korda ja kolmandal lugemisel üks kord, Vabariigi Valitsuse liikmeile, Riigikontrolörile ja selleks volitatud esindajaile piiramata arv kordi.
Käesoleva kodukorra § 68 ja 70 tähendatud eelnõude arutamisel ja hariliku arutamise korra alla kuuluva eelnõu esimesel lugemisel on Rahvuskogu liikmeil esimesel korral kõneaeg kuni 1 tund, teisel korral kuni 1/2 tundi.
