— 96 —
aita seda, kes pattu teeb, ja Jumal karistab seda, kes tema seadustest üle astub! Ma ütlen teile weel kord: Ärgu keegi minu sõnadest minu õpetusi otsigu, waid teadku igaüks, et ma üksnes Kõigewägewama seadusi, tema käskusi ja keeldusi õpetan ja teie oma hingede kasuks nende täitmist soowitan.“
„Aga Piiblis on weel palju seadusi, mis ei täideta; miks sa neid koa meele ei tuleta ja nende täitmist ei nõua? Eks õpeta meid koa ohwerdama ja poastuma!“…
See nöökaw hüie tuli kellegi teise kärnase oina suust, kes nii wäike oli, et ta lambakarja sisse sootuks ära kadus, nii et ainult healt kuuldi, mis nagu põrandalt, inimeste jalust, kostis.
Kuid usklikkude kogu ei lasknud oma apostlit teist korda eksitada. Nüid ei olnud wiha-awaldamisel enam takistawat pidet — wäike küirakas rättsepp karjuti sedamaid tummaks, keegi waga naine wajutas talle koguni käe suu peale, ning waga naise weel wagam mees lubas tal küiru „tagant ette“ lükata, kui ta weel kord katsuks oma „kasimata lõugu liigutada“.
Maltswet tegi, nagu ei oleks ta hüidest aru saanud, ja kui rahwa waigistuse-wadin waikinud, astus ta kohe asja juurde. Ta lõi silmad mõttes kambri lae poole ja hakkas selge, tugewa healega peast lugema:
„Ja Jehowa rääkis Moosese ja Aaroni wastu, ja ütles neile: Rääkige Israeli laste wastu ja ütelge: Need on need elajad, mis teie peate sööma kõigist lojustest, mis maa peal. Kõik, mis lojuste seast, kel sõrad, ja kelle sõrad ühest lahti ja mis mäletseb mälu, seda peate teie sööma. Aga seda ei pea teie mitte sööma neist, mis mäletsewad mälu ehk kel sõrad, ei kameli, sest ta mäletseb küll mälu, aga sõrge ei ole temal, see olgu teile roojane; ega mäerotti, sest ta mäletseb küll mälu, aga sõrge ei ole temal, see olgu teile roojane; ega jänest, sest ta mäletseb küll mälu, aga sõrge ei ole temal, see olgu teile roojane; ega siga, sest temal on küll sõrad, ja sõrad ühest lahti, aga mälu ei mäletse ta mitte, see olgu teile roojane. Nende lihast ei pea
