— 698 —
Maad oli 1451 dessätini, mis 80 mehe-hingele ära jaotati, nii et umbes 18 dessatini hinge kohta tuli. Aasta leib ja 100 rbl. raha pere peale hoonete ehitamiseks lisati kroonu toetusena juurde. Warsti peale kauba kinnitamist asusiwad uued elanikud külasse elama, wiletsates Tatari urtsikutes korterit wõttes.
Samruki asujate kõrwal oli siis see osakond eestlasi jäädawa asukoha kroonu pinnal ka kätte saanud. Nende eesmärgi järele tegiwad warsti mõned teised salgad, kes tarwilise maa niisamati Perekopi maakonnast leidsiwad.
Nõnda pakkus Kontschi-Schawa küla, mille päralt 1349 dessatini maapinda oli, 47 mehele hingemaad, millest 28½ dessatini isiku peale jagunes. Ka need asujad oliwad suuremalt osalt Järwamaa inimesed.
Umbes 80 hinge ehk 16 perekonda Harjumaa sisserändajaid, kõik Kolga wallast pärit, nõutasiwad omale natuke hiljem, 1864 a. kewadel, Sõrt-Karaktschora küla asukohaks, kus 30 dessatini mehe-hinge peale maad jätkas. Need inimesed waatasiwad esmalt, 1863 a. kewadel, Sarabus’is kroonu maa peal paar nädalat ringi; kiwine sööt ja 40 sülla sügawusel olew wesi peletasiwad nad aga minema, mispeale nad Japantschi külasse mõisniku maa peale kümnikkudeks läksiwad, kuni seepeale Karaktschora asundus neile silma hakkas.
Weel ühes Tatari külas, Kijat-Orkas, leidus Eesti asujatele warjupaik, kus iga rewisioni-hinge maajagu koguni 33 dessatini peale tõusis.
Kroonu ei olnud nimelt maa-andmisega ihnus. Seda oli ju ka küllalt ja ta oli nii odaw. Ilma sellekohasest määrusest asumise-seadustes kinni pidamata — seal räägiti ainult 12 kuni 15 dessatinist hinge kohta — jagati maa nõnda wälja, kuda teda küla päralt just oli ja kui palju wõi wähe hingesid juhtus olema. Oli maad rohkem ja saajaid wähem, siis mindi esialgsest määrusest kaugelt üle. Nõnda kõikus maaosade arw 18 ja 33 dessatini wahel, kusjuures ka maa wäärtuse-wahesid liig selgesti silmas ei peetud.
