— 562 —
See ülemus astus aga platsi, kui waimulik ema ilmaliku lapse sünnitas, kui Maltsweti lahk-usu seest talupoegade wäga lihalik himu parema elukorra järele wälja puges, nende patune ihaldus, baronite ikke ja piitsa alt eemale peaseda.
See kahjulik ihaldus ei ähwardanud orjapidajatele esiotsa suurt hädaohtlikuks saada. Ei Saratowi ja Samara, ei Krimmi poole sihitud tuhing. Liialine waesus ja liialine harimatus näisiwad kõwad kammitsad olewat. Asumaad oliwad kaugel, sinnasaamiseks oli raha ja teadmist waja, ja see puudus talupojal. Peale selle polnud igasugu politseilistest takistustest puudust, mille mõju peale julge oldi: mõisaherra luba wäljarändamiseks, wäljarändajate kitsendatud arw, tülikas, ajawiitlik passi-saamine, liig lühike passi-aeg jne., kuhu juurde haagikohtunikkude kimbutamised lisati. Need ei olnud küll „seaduslised“, aga mõisnikule tarwilised, ja sellepärast niihästi kui seaduslised. Nõnda waatasiwad saksad esiotsa, ehk küll kortsus kulmul ja urisedes, siisgi ilma suurema wiha ja ärewuseta talupoegade äraminekuhimulise liikumise peale; nad tundsiwad endid „tawaliste abinõude“, „koduste rohtude“ läbi kahju eest tarwilise määrani kaitstud olewat. Sõre, wõimetu wäljarändamine ei wõinud, maata inimeste määratuma hulga peale waadates, neile weel häda teha, nii wastik kui see nende peremehe-meelele ka oli.
Niipea aga, kui nad aia sees auku märkasiwad, niipea kui nad tähele paniwad, et põgenewad orjad auku aia sees tarwitama hakkasiwad, et üksikutele salgad, salkadele hulgad järele kippusiwad tegema, wõi et neile see paljas wõimalus jäi — niipea laskis orjaperemees koerad lahti ja awas orja-jahi. Tawalise, korrapäralise wägiwalla-walitsuse asemele astus hirmuwalitsus erakorraliste abinõudega.
Oliwad haagikohtunikud ennemalt Maltsweti usuliste palwetunnid ära keelanud, millega kaudselt ja kaetult muidugi ka nende wäljarändamise-mõtet, mida palwetundidel õhutati, püiti tabada, siis läks nimetatud werekohtute poolt nüid awalik ja otsekohene keeld talurahwale wälja, mis iga
