Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
— 312 —
ja pigistab hambad kokku, et nende tagant enam midagi kuuldawale ei tuleks selle — selle kohtumõistja ees — ei wale, ei tõde…
Lähemal pilgul sahisesiwad põesad. Metsaneid on kadunud. Nagu oleks tuulehoog ta kukile wõtnud ja ära kandnud. Ja wäike küirakas rättsepp Wikerpuur seisab üksinda sihwakate sõnajalgade wahel, nagu pöialpoiss seisab, wahib maha, surub oma kaelata pea käte wahele ja kiristab hambaid.
