— 30 —
tust otsides kõrtsiliste seas ringi. Kuid wiimastel ei näidanud himu olewat oma nina põletama minna; nad waikisiwad, ning ainult Tongi mölder tähendas wiisakalt ja leplikult:
„Olgu, kuda on, patused inimesed oleme ometi kõik, ja kui taewane isa mehi soadab, kes meid õpetawad ja õigele teele juhatawad — eks meie pea temale selle eest tänulikud olema!“
Lõhmuse peremees laskis kõrtsmikku pealt rüibata, pistis siis poole kortli oma küiraka kaasalise pihku ja jõi ise kõige wiimaks. Siis pööras ta pikkamisi nagu raske wõlw kõnelewa wanamehe poole.
„Meid õpetawad ja õigele teele juhatawad,“ kordas ta suud matsutades ja käega labaselt üle habeme äigades. „Kas sina siis tead wõi tean mina, mis nemad meile õpetawad, ja kas see ka tõesti õige tee on, mis nad meile juhatawad? Kust sa selle otsast kinni soad? Nad on jo isekeskis selle pärast riius, mis nad õpetawad, ja üks ütleb teise tee rabasse wiima! Saksa isand ei salli Maltswetti, Maltswet ei salli Saksa isandat ja kirikherra ei salli kumbagi, nagu nemad kumbgi kirikherrad ei salli. Purelewad kui koerad. Saksa isand ja tema hoolekandjad sõimawad Maltswetti waleprohwediks ja kuradi sulaseks, Maltswet siunab neid wariseerideks ja silmateendriteks, keda waja piitsaga templist wälja kihutada, ja kirikusaks soowiks, et ühed kui teised põrgu põhjas praeksid, sest et nad tema tallesi eluwee hallika juurest ära eksitawad… Ütle nüid ise, Tongi wana, kes neist õiget teed juhatab ja kelle õpetust ma pean kuulda wõtma?“
„Siin on Taawetil õigus,“ ütles Tali Aabram. „Maltswet läind jo Aniste papaga kohe riidu, kui Tallinnast tuld ja siin lugemisi taht pidama hakata.“
„Reagitakse, et Maltsweti Juhan wennaste kogudusest wälja wisatud,“ lisas Tibukännu Peeter juurde.
„Seda riidu Maltsweti ja Aniste Thomsoni wahel tunnen mina kõige paremini,“ ütles Tongi peremees rõhutud healega, „ja kui ma õiglane tahan olla, siis pean tunnistama, et Maltswetil siin õigus on —“
