Lehekülg:Prohwet Maltswet Wilde 1906.djvu/242

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 241 —

must mingi uus säde läbi lendawat, sest ta lõi silmad särawa taewa küllest maha musta, porise maa peale ja tundis nüid inimesed enda ümber ära, waesed, wiletsad talupoja-inimesed, kelle jalad porise maa küljes kinni oliwad ja kelle pead mitte särawa taewa ligidale ei ulatanud. Ja kuna ta oma ahelate kõlinat kuulis, ja seda küsimist inimeste seast, ja kuna ta neid waeseid ja wiletsaid enese ümber nägi seiswat, hakkas ta jälle kõnelema, ja kõneles nüid, nagu teda enne mitte ei kuuldud kõnelewat:

„Jah, kaun on küps ja wili lõikusele walmis, ja ka nende mõet saab warsti täis. Sest keda Issand hukka tahab saata, seda lööb ta sõgedusega. Mitte kaugel põle aeg, kus timuka käest mõek wõetakse ja tema oma kaela peale pannakse, kus nuhtleja käest witsad wõetakse ja tema oma ihu peale lüiakse, kus suurte ja wägewate käest wõimus wõetakse ja wäikeste ja madalate kätte antakse. Sest nemad ei tea, mis nad teewad: oma sõgeduses ei mõista nemad aega ja aja märkisi tähele panna. Nad lööwad raudu inimese-poja, keda Jumal wälja on walinud oma puhast sõna ja oma õiget seadust kuulutama; nad heidawad rööwlite ja mõrtsukate kilda Issanda käskjala, kes on wälja läkitatud uinujaid äratama ja neid ette walmistama suure kohtupäewa wastu; nad hirwitawad ja pilkawad ja lohistawad linnast linna ja wallast walda tõe-apostlit ja õiguse-prohweti, kelle peale wälja on walatud selle waim, kes oli eila ja kes on täna ja kes saab olema igawesest ajast igawesti… Aga nemad ei tunne seda meest, sest nende silmi warjab waimupimedus. Neil ei ole enam Jumalat, sest Jumal on nemad ise; neil ei ole ligemist, sest oma ligemised on nad orjadeks teinud, orjadeks ja wangideks, kes köidikuid ja ahelaid kannawad. Oma wallatuses ja üleannetumas uhkuses ei näe nemad, kes neile head teewad, ei seleta nende silm, kes nende eest tööd teewad, kes neid toidawad ja katawad ja neile rikkust koguwad, et nad wõiwad prassida ja sööma- ja joomapidusid pidada nagu Belsatsar, Babiloni jõle kuningas. Oma pimeduses ja toreduses ja meeletumas õeluses ei pane nemad tähele Jehowa kätt, mis praegu taewa