Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/76

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
79

Westmann
ninarätti tarwitades.

Ega tea, ehk juurdub sellegi wäärtus osalt äiapapa wäärtuses.

Mathilde.

Papake, ma leian, et sa Ludwigi wastu ülekohtune oled, kuigi tahtmata. See tuleb sellest, et sa kirjanduse peale lugupidamata silmaga waatad. Sinule oleks muidugi enam meeldinud, kui Ludwig oma auhinna mõnelt ehitusplaanide wõistluselt oleks toonud. Minule, papa, aga seisab luule kõrgemal kui kõik muu maailmas.

Westmann
naeratades, terawuseta.

Ani sööb ka ennem muru kui pipstükki.

Sander.

Sa kõneled nii halwakspanewalt meist luuletajatest — wast on meil aga sinulegi midagi head ja kaunist öelda. Wasta, papa: kas oled „Pisuhända“ lugenudki?

Westmann.

Mina? (Puhkeb naerma.) Mitmes konjak see sul juba on? — — Ei, poeg, mina loen ajalehte, see on ainus kirjandus, mis mulle midagi mõistlikku ütleb. Aga sa eksid, kui