Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/74

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
77

Mathilde.

Ja mis tänased lehed Ludwigist jälle kirjutawad, papa!

Westmann.

Ja, Laura näitas mulle wist midagi.

Mathilde.

See on kuulsus, papa!

Westmann.

Soo, soo, wõi see ongi kuulsus.

Sander
paneb käe sõbralikult tema ümber.

Ole nüüd õiglane, papake: sinu põue paisutawad hoopis õnnelikumad tundmused, kui sa tihkad näidata! Mitte igal äial ei ole wäimeest, kes oma aust ka temale jõuab osa anda.

Westmann
kõngutab aeglaselt ja naeratades pead.

Ei, pojuke! Wana Westmannil pole laenatud au tarwis, wana Westmannil on omal au ja kuulsust küllalt, ja see ei ole mitte paberist, waid palju kindlamast materjalist.

Sander.

Aga see sureb temaga.