Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/37

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

38

Sander.

Tähendab, mul on hea patsakas käsikirja juba walmis — nii paks! — aga see, wennas, — see seisab mõtteta ja sidemeta lausetest koos.

Piibeleht
hammustades.

To läheks jo sümbolistlise romani pähe.

Sander.

Ja, aga sihukese luule mõistjad on wäga kokku kahanenud.

Piibeleht.

No, milleks sa tolle patsaku siss kirjutid?

Sander.

Ettenäitamiseks, Tiit — waruks ootamata rewiderimise wastu. — Sa pead nimelt teadma, et ma mitte wabatahtlikult sulge näppu ei wõtnud, waid käsu peale. Käskija oli minu naine.

Piibeleht.

Wai nii luulearmastaja tõne sul!

Sander.

Luulearmastaja pole ta sugugi, ta wilistab kogu luule peale. Aga luba, et ma