Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/35

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

36

dada. Wõin ju arwata, wennike, et wahetus sulle lõbu ei tee.

Piibeleht
teise raamatukapi eest.

Ei.

Sander.

Ennem jääksid siia ja laseksid sulge paberil krabiseda — mis?

Piibeleht
raamat käes.

Ja. Aga kohe sa hengega pääsed!

Sander.

No, ehk leiduks kudagi nõu, Tiit.

Kas tead — hm — kui ma sind eile siia kutsusin — —

Piibeleht
pooliti ümber pöördes.

Ja, õige — ma pidin õkwa küsima, mes sa miust nii wäega tahtsid?

Sander.

Ja — peale selle, ei wana kooliwenda endise sõpruse pärast — nagu iseenesest mõista — hm — — mul oli tõeste weel üks asjake, Tiit — — (läheb ja tõmmab waheukse tiiwad kokku) — — üks kaunis kee-