Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/33

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

34

wõtta? Sa noid esi wist suurt ei loe, nii paks tolmukord om pääl.

Sander.

Jumala nimel, wennas — niipalju kui süda soowib!

Piibeleht
mõnda raamatut kaasawõtmiseks lähema tooli peale pannes.

Toon sulle kõrralikult tagasi — jään wiil mõneks ajaks siia liina paika pidämä.

Sander.

Selle eest pole mul muret. — Aga kudas sinu priiuse-aastaga siis praegu on? Kas see alles algab wõi —?

Piibeleht.

Lõpeb paraku. Talweks jälle sibulamaile — mes muud. (Näidates.) Kae, sääre ja käsiwarre tikuwa tupest joba liig kaugele wällä. Olliwa tõse üsna illosa tolle hinna iist, kui ostsi, aga kui paar kõrd wihma saiwa — kokku kiskse nigu Küüskä-Kusta kasuk.

Sander.

Jah, ma näen. Ja panin ka tähele, et sukadki sul juba teine teisest paarist on.