Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
25
Sander.
Soo. soo.
Laura.
Aga kui see sinule kudagi kõlbaks — nii wahele paigutada — wäikseks winjetiks — ja kui sul üht omapärast kuju waja oleks — — ma ei tea ju midagi —
Sander.
Eks näe, eks näe — aga kus ja kudas see siis oli?
Laura.
Linnas, neljapäew — teel waksali poole. See siin (tähendab pahema jala peale) teeb mu kohmetumaks ja mannetumaks, kui ma olen. Astun, mõned pakid käes, üle uulitsa, seisan parajasti keset sõiduteed — seal tuiskab nurga tagant üks auto wälja ja täie hiiliga minu poole nagu näljane hunt! — Röögatab — röögatab weel kord — aga jalad on mul maa küljes kinni, mõte halwatud — ma näen ennast juba rataste all ja pigistan silmad kinni. — Korraga —
Sander.
Korraga kistakse sind tagasi?
Laura
käed põlwede ümber.Ei, see oleks labane. — Korraga olen
