Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/19

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

20

Sander.

Ka seda juhtub kõige suurematele — —

Mathilde
temaga silm silma wastu.

Pea suu! — — Ma küsin sinult: on sellega öeldud, et sa raamatut ka tänawuseks hooajaks walmis ei saa — kolmandaks tähtajaks juba, mis sa mulle oled tõotanud?

Sander.

Aga kulla laps, luuletöö ei ole mitte saapapaar — mitte ööjakk — mitte kringel, mida tähtajaks — —

Mathilde
jalaga põrutades.

See on skandal! — Skandal on see! — Meie wäikesed sulematsid kirjutawad paar romani ja näitemängu aastas — sina ei saa kahega ühtainust! Teist aastat teab linn, et sa kirjutad, ma olen seda igalpool rääkinud, kõik ootawad sinu raamatut, kõik küsiwad, ma ei mõista neile enam wastata, mõned ei usugi enam, et midagi tuleb, juba tehtawat pilkawaid märkusi — —

Sander
wiiksatawalt.

Ma palusin sind omal ajal —