Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/18

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
19

Mathilde
talle ligemale tikkudes.

See kõik on mul ammu tuntud — ma mõistan seda peast! Aga juba kewade oli sul eelwiimane peatükk käsil!

Sander.

Eel-eelwiimane, armas laps.

Mathilde.

Miks mitte eel-eel-eel-eelwiimane! Sa ütlesid mulle: eel-wiimane!

Sander.

Soo? — Ja, aga see wenis nii pikaks, et ma ta kaheks pidin poolitama —

Mathilde
temale weelgi lähenedes.

Siis ehk wenib wiimne peatükk nii pikaks, et sa ta kolmeks wõi neljaks pead „poolitama“?

Sander
tasa.

Muidugi wõib weel peatükk wõi paar juure kaswada — seda juhtub kõige suurematele —

Mathilde.

Nüüd kaswab peatükka juure, enne oli peatükka järjest ümber töötada!