Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/124

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
129

ei ole, kes wanakawala endaga näib ühenduses seiswat. — Ja mõtle, papa: meie sõidame ühes rongis — istume ühes wagunis ja ühel istmel — ajame kogu tee teineteisega sõbralikult juttu! Peterburi waksalis jätame jumalaga — üks ei tea teise ettewõttest — tema istub autole ja ostab mul majad nina eest ära — nina eest, papa!

Westmann
möirgab, kõigest kehast wärisedes.

Mis on selle lurjuse nimi?

Sander.

Piibeleht. Sa nägid teda paari päewa eest siin toas.

Westmann
nagu ülemal.

Mis ta siit otsis?

Sander.

Küsis niisama ühte ja teist — ehitusmaterjalide hindasid, tööpalkasid, tööliste saadawust — — meie oleme kooliwennad.