Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/119

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

124

Laura
näitab talle muhwi, mille otsast kassipoja pea wälja paistab.

Üks lapsuke. Minu Aurora wiies äbarik. Ma tõin ta oma õele kaswandikuks.

Liina
kassi pead silitades, nagu lapsele.

Oh sa jumaluke — nina teisel punane peas — ja — ja —!

Laura.

Tema wennad ja õed olen kõik juba ustawaisse perekondadesse paigutanud, ühe kiitsin sügise kellegile wanapoisilegi kaela.

Liina.

No, see saab wist nälgida!

Laura.

Ei, see elab toredamini kui teised. — Selle eest, Liina, katsuge teiegi hoolt kanda.

Westmann
tipsib tütrele näpuotsaga otsaesisele.

Mille ümber tema mõttekesed keerlewad, kuna meie pead kõigil uut ehitust täis on!