Lehekülg:Pisuhänd Vilde 1913.djvu/108

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
111

Piibeleht
nokutab peaga, loeb lause lõpule, paneb lehe käest ja teeb minekut; ukse juurest.

Adieu, Sandri, — terwiseid abikaasale!

Sander
kahmab tal äkki kraest kinni; ärdalt.

Piibeleht!

Piibeleht
üle õla.

Midä wiil?

Sander
Pehmelt.

Kuhu sa’s joosed! Mis rutt sul on! Ma pole sulle ju ainust halba sõna öelnud!

Piibeleht.

Aga oma otsuse ütlid.

Sander.

Ja sul oleks tõesti süda rinnus, minna ja mind ilmapilaks teha, ei asja ees, teist taga! Siitsamast minna ja awalikult kuulutada, et Ludwig Sander — —! Ei, Tiit, seda sa ei tee, seks oled läbi ja läbi aumees, seks on meie sõprus liig wana ja meile mõlemile