Lehekülg:Pildid isamaa sündinud asjust.djvu/71

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

— 71 —


Kas on sõas sõrme luida?

„Nii on sõas sõrme luida,
„Kui sääl rooguda rägassa.
„Ära nõua, neitsikene,
„Pikemalta sõa lugu:
„Mis on sõda sünnitanud,
„See ei kõlba neitsi kõrwa!”

Pääle wahwuse ja isamaa armastuse peame, wana Eestlaste pääle waadates, weel iseäranis nende üht meelt kiitma ja tahame siin seda enam lugijate silmi selle pääle juhatada, mida enam see kallis anne meil täna päew näitab puuduwat.

Kõik suur sõaaeg otsa ei kuule meie ka sõnakest sest, et keegi Eestimaal kuski waenlastega ühte nõusse heitnud ja oma wendade wasta tapelnud, olgu siis et mõnes maakonnas, mis juba ära oli wõidetud, mehed sunnitud saiwad wägisi wõõraste hulgas tõiste maakondade Eestlaste wasta sõdima. Aga oma kaswu ja tulu, oma õnne ja auu pärast, mis sõdades sagedaste nagu õnged wastanikkude sekka wisatakse, et mõnd kergemeelelist ja ahnet waimu ära meelitada, ei teinud seda ka mitte üksainuski.

Kuulsad on wanad Greeklased ja iseäranis kuulus kõiges ilmas nende wahwa wõitlemine Persia rahwa wasta, kes neid oma sundimise alla ikendada tahtsiwad, arwata aasta 500 ka 450 wahel enne Kristuse sündimist. Aga enam kui ükskord leiti Greeklaste hulgas Greeklasi, kes, inetuma sulase waimu orjad, otsatuma õnne ahnitsejad, raha ja rikkuse eest oma rahwa ära andsiwad, waenlastele teed juhatades, wendade salanõuu awaldades ehk paiku ja kohte näidates, kust isamaa kõige kergem haawata.

Küll ei julge meie oma esiwanemate sõda ja tegusid suurte Persia sõdadega ja Greeklaste tegudega kokku seada, aga oma wägimehise waimu ja isamaa armastuse poolest ei seisa wanad Eestlased sugugi wana Greeklaste ja Roomlaste taga, waid auuga nende kõrwal, ärameelitamata ja äramüümata meele poolest igas tükis esimeses reas.