– 136 –
ammet, ühesugune elu, ühesugune walitsus sõas ära wõidetud rahwa üle, nad elasiwad mõlemad nagu ühes õhus, neile lõiwad siis ka kergeste ühesugused wead ja wigurid külge. Pääle selle peame weel midagi iseäralist lugijale meele tuletama.
Rüütlite seisus üleüldse hakkas sell ajal, kui meie ja Preisimaa Saksa walitsuse alla oliwad saanud, käest ära minema. Lugija teab wäga häste, mis korratumal keisrita ajal Saksamaal sündis. Rüütlitest, kes isamaa ja tema rahu kaitsjad pidiwad olema, sai hulk riisujaid ja rahu rikkujaid. Saksamaa tehti neist küll mõne aja pärast puhtaks, kui mehine keiser Ruudolhw trooni pääle sai. Aga Preisimaale, kus Saksa ordo walitses, ja Liiwimaale, kus meie ordo elas, Rudolhwi käsi ei ulatanud. Rüütlid, kes Saksamaal pääsiwad ja omast harjunud käsitööst ei tahtnud taganeda, tõttasiwad hulga kaupa Preisi- ja Liiwimaale, kus neid Saksa ja meie maa ordo liikmeteks wasta wõeti, iseäranis sellepärast, et nad rüütli soost oliwad ja ordosse astumisel rüütli sugu palju kaalus. Enne oli ordodele ka tõistest seisustest, nimelt linna kodanikkude hulgast, liikmid tulnud, nüüd täitsiwad nemad oma wendade aru rüütlisuguga. Niisugused uued liikmed ei wõinud ilmaski ordode elu parandada ega puhastada. Kui ka ordo walitsus kõik, mis üksikud ordo liikmed tegiwad, igakord hääks ei kiitnud, siis tuksus ommetigi wana kuri süda põues puhastamata edasi ja kus meel muutmata ja süda pöörmata, sääl ei wõi meie ka elu paranemist otsida. Wana aja asjade tundja Shlosser ütleb, et selle aja rüütlid üleüldse wäga toredad ja harimata oliwad, muud kui üksi naesterahwast wasta wiisakaid kombid näitasiwad.
Seie juure peame weel meele tuletama, et alalised sõad alati haritud elu waenlased on ja sellepärast ka rüütlitele, kes ju seisuse poolest sõamehed oliwad, meele parandust ei wõinud tuua, ja et rahwas, keda ordorüütlid Preisi- ja meie maal walitsesiwad, ära wõidetud rahwas oli ja nimelt koguni tõist sugu ja werd, kui walitsejad rüütlid. Rahwast arwasiwad rüütlid
