Lehekülg:Pildid isamaa sündinud asjust.djvu/132

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 132 –

maa Saksariigi jaud oliwad, on täis wihast waenu ja riidlemist piiskoppide ja ordo wahel, ja kui sõnad seletust ei teinud, pidi mõõk awitama. Aga et ordo ju seisuse poolest mõõgamees oli, siis wõime kergeste ära arwata, et tema jõud sell inetumal kodusel riidlemisel waimulikust isandatest üle käis. Et ordo wõimus kõige wägewam oli ja tema tõe poolest pea meie maa pääperemeheks tõusis, sellepärast nimetatakse ka seda aega meie maal ordo walitsuse ajaks ehk weel lühemalt ordo ajaks, ja tuuris seesinane aeg 337 aastat, aastast 1224 kunni 1561.

Ordo aja wälimestest sündimustest on wähe kuulutada, mis meile tähele panemise wäärt oleks. Mõõga wennaste selts, mis piiskop Albert asutas, sai pea tundma, et ta üksina liig nõdr oli naabritele wasta panema. See tundmise tegi nimelt suur taplus Leedurahwaga aastal 1236 Septembri kuul Kuura maal ka kõige tumedamale silmale päewaselgeks; ses tapluses saiwad kõige wanemad mõõgawennad ja ka nende meister Wolkwiin paganate läbi surma. Et niisugusid hoopa wõimatumaks teha ja oma elu ja walitsust jõudsamaste hoida, ühendasiwad järele jäänud ordo wennad ennast Saksa ordoga, aastal 1237. Seesinane Saksa ordo oli, nõnda kui lugija nüüd wäga häste teab, niisamasugune rüütlite selts, kui mõõgawennaste seltski, ja lautas sell ajal Preisimaal ristiusku ja Sakslaste walitsust wälja. Selle ühenduse läbi sai Liiwimaa ordole jälle tugewust ja endise punase risti ja mõõga asemele must rist mantli pääl rüütli seisuse täheks. Tõine tähtis sündimus, kelle läbi ordo walitsuskond ja tugewus nimetamise wäärt suuremaks ja wägewamaks tõusis, oli see, et Daanlased oma jau Eestimaast temale ära müüsiwad. Daanlastel oli liig raske, kauget Harju ja Wiru maad kaitsta. Eestlased ja Sakslased tegiwad mitukord palju paha ja tüli. Pääle selle tuli Daani kuningal suur raha nappus kätte ja ta müüs aastal 1346 oma jau Eestimaast üheksatõistkümne tuhande marga ehk arwata 285,000 rubla eest Saksa ordomeistrile ära, kes jälle omalt poolt, Eestimaa kau-