Kui nõnda harutades kokkusaamise-aeg wiimaks kätte jõudis, siis tundis Heinrich eneses küllalt jõudu olema, et kõik läbi wiia, mis ta aga tahab. Ta mõtles Nietzsche sõnade pääle: „Kui sa naesterahwa juurde lähed, siis wõta piits kaasa“ ja Puschkini sõnade pääle: „Kui sa naesterahwa juurde lähed, siis ära unusta puuhalgu ligi wõtmast“. Täna arwas ta neid sõnu mõistma ja neid hinnata wõima, kuna ta siiamaani neid hukka oli mõistnud.
5.
Kui Heinrich oma toauksest wälja astus, et kokkusaamisele minna, siis tundis ta enese julge ja kindla olema. Ja kui nüüd sel silmapilgul kohe Olga tema ees oleks seisnud, siis oleks ta ilma kahtlemata kõik läbi wiia wõinud, mis ta oma pääs walmis oli sepitsenud. Et ta aga natukene aega ootama pidi, mis läbi ta aega sai tehtud plaanisid uuesti läbi mõtelda, siis hakkas endine kindlus rinnas pikkamisi kahanema; isegi wärinad kippusiwad üle keha jooksma.
„Närwid“, sõnas ta iseenesele.
Kui siis Olga, rõõmus ja õnnelik, talle wiimaks ootamatalt säält poolt küljest wastu
66
