naesterahwast näha, isegi tundma õppida, kes sinusuguse mehe nõnda kepsu paneb lööma“,
„Minule on ta enam kui huwitaw. Minewal ööl ei saanud ma magada ja täna ei saa lugu sugugi parem olema. Ma wõiksin teda sulle ju näidata. Aga sa oled wististe teda ennegi juba näinud, sa ei tea ainult, et see tema on. Juba ammu oleksin ma temast sinule rääkinud ja teda sulle näidanud, kuid me tegime isekeskis maha, et üksgi meie wahekorrast midagi ei tohi aimata. Mitte keegi! Ja tänini on see meie arwates wäga hästi õnnestanud. Kokkusaamise korral paneb ta omale wõõrad riided selga ja nõnda lähme üksikult“. Kõneleja peatas natukene. Kuulaja oli rõõmus, et toas juba pimedik walitses, muidu oleks wõinud tema nägu teda ära anda.
„Teisiti on wõimata, kui naesterahwas auusaks tahab jääda ja kui ta ei taha, et ta pääle näpuga näidataks“, lisas Otto natukese aja pärast juurde.
Heinrich ei öelnud selle pääle midagi. Tal oli sellest küll, et ta süda rinnas waljuste ja walusaste peksma hakkas. Nüüd ei arwanud ta enam mingisugust põhjust kahtlemiseks olema. Siisgi, ta oleks tahtnud ikka weel kahelda, loota. See oli nii hää.
31
