Lehekülg:Pikad sammud Tammsaare 1908.djvu/139

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

oli juba mitu korda oma idud ülesse ajanud, kuid ikka oliwad nad tundmustepäikese palawate kiirte käes ära närtsinud. Kuid wanast oli nii ütlemata walus lahkuda; see oli luusse ja lihasse kaswanud. Ja neiu nuttis ja nuuksus. Pisarad pugesiwad peenete walgete sõrmede wahelt wälja ja woolasiwad, woolasiwad…


139