Lehekülg:Pikad sammud Tammsaare 1908.djvu/110

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

kas nad üleüldse mõtlesiwad? Kas tundmuste juures ialgi midagi mõeldakse? Mõtted tulewad alles pärast. Nad on tõrwalondid, mille saatel tundmustele haua läwele teed walgustatakse. Surres armastawad nad selgust, walgust, sündides ja kaswades tumedust, pimedust.


7.

Pime ja pilwes, sumpas ja soe. Sügise sosistab puiestikus surmasõnu; meri ohkab talle tasakeste wastu ja kuulda on, kuidas ta pisaratelained kiwa mööda loksudes kõrgemale tõusewad ja siis jõuetult tagasi langewad.

Sadama tuled waatawad üle mere ja näewad kahte inimest mööda kallast edasi sammuwat. Mõlemad näiwad puiestiku sosistamist ja merepisarate tasast ohkamist kuulatama. Mitte esimest korda pole nad täna siin. Oli kord aeg, kus puud neile palawusest õõgades häälitsesiwad ja kus merewool kõik raskused ära näis uhtuma ning midagi teadmata suurt ja kallist oma õõtsuwal pinnal kätte kandma. See aeg on aga juba ammu möödas. Ja mida sagedamine nad nüüd mereäärde tulewad, seda kibedamaid pisaraid kannab meri ja seda walusamalt õhkab puiestik.


110