„Kaugelt mehi olete?“ päris võõras.
„Kaugelt… eidega.“
„Pererahvaid või?“
„Küllap vist.“
„Omal emist ei ole?“
„Ei vist.“
„Kas suur talu?“
„Küllap vist.“
„Mis nimeline?“
„Põrgupõhja.“
„Nii et sina oled see uus Põrgupõhja peremees?“
„Küllap vist.“
„Ja otsid seapõrsast?“
„Sedamoodi kuulukse.“
„Kas lehm on juba?“
„Ei ole.“
„Aga hobune?“
„Ka ei ole.“
„Lammas?“
„Lammast ei ole.“
„Mis sa siis selle seapõrsaga peale hakkad, kui sul muud midagi ei ole. Kust võtad talle ninaesise? Enne lehm, siis seapõrsas, enne kana kõõrutama, siis kukk laulma.“
Nõnda õpetas võõras mees, soovis siis head päeva ja läks oma teed. Jürka vahtis talle järele, nagu ootaks ta tema ümberpöördumist, ja küsis lõpuks selja tagant:
„Aga kuis jääb siis seapõrsaga?“
Nüüd seisatas võõras, vaatas tagasi ja ütles:
„Ei ole minul seapõrsast, mul on ainult hobune, selle müüks hea hinna eest.“
Ütles ja läks edasi. Aga kui ka Jürka oma eidega minekut tegi, hüüdis võõras neile tüki maa pealt omakorda tagant järele:
„Sa siis hobust osta ei taha?“
Nüüd jäi ka Jürka seisma, vaatas tagasi, mõtles ja vastas:
„Ei vist.“
Ütles ja läks edasi, eit kannul.
8
