arst leidis paksude juuste seest mingisugused mügerikud, mis meenutasid väikesi sarvemükse. Nõnda ujus uuesti vee peale kogu see uurimus, mida toimetati aastakümnete eest Jürka pealuu kallal ja mis pidi tõendama, et saadud vigastuse tagajärjel Jürka peas on tekkinud surnuluu. Aga nüüd ei uskunud enam keegi asjatundjate arvamust ega oldud sellest enam huvitatudki, sest kõik olid veendunud, et Jürkaga on ainult sellepärast nõnda, et ta oli Vanapagan. Tema tugevus ja suuruski seletub ainult sellega, sest jumal on igavesest ajast igavesti kindlaks määranud, et Vanapagan, kui ta tuleb maa peale inimeste sekka, ei tohi kogult ületada viiekoormast heinakuhja ega end väiksemaks teha, kui on seda paras lutikas. Noh, neid tingimusi polnud Jürka oma ajalikus elus rikkunud, niipalju kui teda oli võidud ja teatud tähele panna. Et ta aga kogu eluea niisuguse mürakana maa peal oleks liikunud, nagu ta praegu kõrbenuna lamas, seda ei uskunud enam keegi. Lahtiseks jäi muidugi küsimus, kui väikeseks ta enda oli vahepeal moonutanud. Igatahes üks oli kindel, et esimesel ööl pärast Jürka surma oli nähtud mingit imelikku pisitillukest looma ringi jooksmas – must, pika sabaga – ja keegi ei kahelnud, et see loom polnudki loom, vaid surnud Jürka.
Kõike eelmist näis kinnitavat ka see, et kui Jürkat taheti maha matta, siis ei leidunud midagi, millega seda teha. Needki riidenärud, mis tal elusalt olid seljas, hävinesid tules. Põrgupõhjal leidus ainult tuhahunnik.
„Tule jumal appi!“ hüüdsid kõik nagu ühest suust. „Ei ole võimalik, et õige inimene oleks nii paljas. Õige inimene kas või varastabki endale midagi, kui ta tööga ei viitsi teenida.“
Aga lõpuks leiti, et Jürkal on järele jäänud kaks noort lammast, kaks kana, kukk, kass ja laps. Nõnda siis müüdi lambad, kanad ja kukk, et saada matuseraha. Oleks ehk müüdud ka laps ja kass, aga neid ei tahtnud keegi, sest üks oli solgutatud ja teine tüdruk, mis tühjadega teha. Isegi muidutahtjaid ei leidunud, nõnda et nad jäid sinna, kus nad olid – naabri Peetri ja tema naise juurde.
Puusärgiks löödi hööveldamata laudadest kast kokku ja sinna pandi Jürka, nagu ta oli, ainult Peetri naine andis tüki riiet pealelaotamiseks. Aga see leiti Vanapagana tarvis liiga hea olevat ja nõnda
212
