panna, aga nähes, et see juba leekides ja et püütakse päästa majakraami, peksis Jürka silmapilkselt kõik eemale ja hakkas ise sees lõhkuma, purustama, käristama, murdma ja tükeldama, nagu kardaks ta, et tuli ei saa muidu Antsu varandusest võitu.
Leegid võtsid ikka enam võimust. Jürka sattus tulemöllus ikka enam raevutsemishoogu ja rahvast jooksis ikka suuremal hulgal kokku. Juba ilmusid ka tuletõrjujad ja politseinikud. See oli just samal silmapilgul, kus keegi oli heale mõttele tulnud Jürka poeg Kusta kohale tuua, et ehk oskab ja suudab tema oma isa taltsutada. Kusta tungis ühes tuletõrjujatega põlevasse majja, aga Jürka peksis tuletõrjujad sealt silmapilk välja ja tahtis Kustaga sedasama teha. Viimases hädas ei osanud see muud kui karjuda:
„Isa, isa! Jäta nüüd ükskord ometi, nad on juba küllalt saand: mina uputasin noore Antsu!“
„M-mh!“
„Usu ometi, isa! Oma kahe käega tegin seda, me oleme tasa. Emale ütlesin ka enne surma, nii et ta teaks taevas jumalale ja Maiale rääkida.“
Kuna isa ja poeg nõnda keset leeke jutlesid ja nad tähele ei pannud, mis nende ümber sündis, hiilisid mõned tuletõrjujad ja politseinikud nende juurde, ja niipea kui olid kuulnud Kusta sõnad, kargasid kallale, vallutasid poja ja vedasid ta põlevast majast välja, kuna aga selleks jõudu ei jätkunud, et isaga sedasama teha. Ühe kallaletungija viskas Jürka läbi akna ühes selle raami ja klaasidega hirmsa kolinaga välja, kust ta suure vaevaga suudeti tulesurmast päästa; teise ründaja lõi ta uimaseks põlevasse majja, sest see oli tõmmanud revolvri taskust, kolmas ründaja oli Jürkat mitmel korral tulistanud ja siis ise välja karanud; neljas ja viies andsid väljast läbi akna Jürka pihta tuld, üks neist politseinik, teine eraisik, kes oli sattunud võitlushullustusse.
Kogu asi oleks võinud jumal teab milleks välja kujuneda, kui leegid poleks matnud endasse kogu maja, sest juba olid paljudel käes mustad või haljad tuleriistad, et sihtida selle pihta, kelle peale ei hakanud ühegi jõud või hammas. Paljud kahetsesid, et politsei polnud varem kohale jõudnud, sest siis oleks ehk saanud igaüks oma käega katsuda, kas Põrgupõhja Jürka oli tõeline Vanapagan või pidas
207
