arvas, et muidu ju võiks, ainult kuidas jääb õndsakssaamisega. Tahad sa tingimata seda, siis…“
„Mina tahan,“ kinnitas Jürka Antsu sõnade vahele.
„Siis pole parata, arvab õpetaja, peab edasi rühmeldama, töö viib su turra keha kas või läbi nõelasilmagi taeva.“
„Mina lähen põrgu.“
„Õndsal on ju ükskõik kuhu,“ kordas Ants Jürka oma sõnu.
„Ükskõik,“ lausus Jürka nõustuvalt ja küsis natukese aja pärast: „Nii et mida raskem töö, seda rutem õndsaks?“
„Mida raskem töö ja mida rohkem tööd, seda rutem,“ vastas Ants. „Sest kui lunastus ei loe, siis tuleb selle asemele töö.“
Ja Jürka töötas. Ta kaevas kraavi, juuris puid, raius mättaid, lõhkus ja rükkis kive, tegi uut põldu, laastas heinamaad, nagu Ants seda talle kätte juhatas, suurendas karja laudas ja laste arvu toas. Mõned neist surid haigustesse, teised leidsid õnnetut otsa, nagu see väikene, kes istus Jürka juures mättal, kus uss teda hammustas. Teda oleks võidud ehk päästa, aga keegi ei pannud üldse midagi tähele. Nähti ainult, et laps muutus uniseks ja jäi mättal magama. Noh, seal ta siis Jürka enda juures magaski, kui see juuris puid ja mättaid, ning lõpuks ei ärganudki oma magusast uinakust. Keegi ei leinanud teda õieti, sest selleks polnud aega, või kel oli aega, sel polnud leinaks aru, nagu teistel väikestel õdedel-vendadel.
Rohkem meelehärmi oli vanemate ja suurematega. Noore Jürka käsi käis alguses Antsu juures hästi, sest tal oli hakkamist ja taipu. Sellepärast pandi ta poodi, mis asus teelahkmele ehitatud majas. Aga siin läks noore Jürka elu viltu, nagu lasuks sellel majal mingi vanne. Häda oli selles, et siin nägi teda Antsu tütar Eleonore, kel oli koolivaheajal poodi asja. Samuti sai Jürka siin vastamisi ka noore Antsuga, kes ei kannatanud, et tema õde vahetas mõnikord paar sõna Jürkaga.
„Minu õde jäta rahule, või muidu…“ ütles noor Ants ja tõstis oma keppi.
„Ütle parem oma õele, et ta minu rahule jätaks,“ vastas noor Jürka.
„Pea oma häbemata suu, sa Vanapagan!“ karjus noor Ants ja läks.
Aga järgmisel päeval ilmus preili Eleonore jällegi. Ta nõudis kaupa ainult noorelt Jürkalt.
115
