§ 33. Õigus hääletada on hääleõiguslikul kodanikul ainult selles hääletamisjaoskonnas, kus ta on võetud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja.
Mõjuvail põhjusil võib hääleõiguslik kodanik hääletada ka mujal sama ringkonna jaoskonnas. Sellekohase märkuse, et kodanikul on õigus hääletada sama ringkonna igas jaoskonnas omal valikul, teeb kodaniku nimelisele tunnistusele selle linna-, alevi- või vallavalitsus, kus kodanik on nimekirjas. Selle kohta teeb jaoskonna hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja märkuse – enne valimisi linna-, alevi- või vallavalitsus, valimiste ajal aga jaoskonnakomisjon linna-, alevi- või vallavalitsuse teadaandel.
§ 34. Valimissedelid peavad olema välise kuju poolest ühesugused. Valimissedelite kuju määrab Valimiste Peakomitee ja laseb valimissedeleid valmistada vajalikul arvul. Eraviisil valmistatud sedeleid valimistel tarvitada ei või.
§ 35. Iga valimissedel sisaldab horisontaalses asendis kõigi Vabariigi Presidendi kandidaatide perekonnanimed, nimed, vanused ja elukohad kandidaatide perekonnanimede tähestikulises järjestuses.
Valija annab hääle ainult ühele kandidaadile ja selleks ta lõikab valimissedelist välja hääletamissedeli selle kandidaadi nimega, kellele ta hääle annab.
§ 36. Valimisümbrikud peavad olema ühesugused, läbipaistmatud ja ilma mingi märkuseta ning märgitud Valimiste Peakomitee templiga.
§ 37. Valimissedelid ja -ümbrikud tehakse aegsasti valmis Valimiste Peakomitee korraldusel.
Sedelite arvu määramisel võetakse aluseks hääleõiguslikkude kodanikkude arv. Linna-, alevi- ja vallavalitsused teatavad nende poolt nimekirjadesse võetud hääleõiguslikkude kodanikkude arvust hiljemalt 18 päeva enne esimest valimispäeva ringkonnakomiteele, kes teatab Valimiste Peakomiteele hääleõiguslikkude kodanikkude arvu hiljemalt kahe päeva jooksul.
§ 38. Nimeliste tunnistuste plangid ja valimissedelid saadetakse Valimiste Peakomitee korraldusel vastavaile linna-, alevi- ja vallavalitsustele, kes täidavad kõigi hääleõiguslikkude kodanikkude tarvis nimelised tunnistused.
Neile tunnistustele märgitakse kodaniku perekonnanimi ja nimi, elukoht, valimisjaoskond ja number, mille all kodanik on nimekirjas, samuti hääletamisaeg ja -koht.
Valimisümbrikud, protokolliplangid ja muud tarvilikud valmismaterjalid saadetakse Valimiste Peakomitee korraldusel vastavatele linna-, alevi- ja vallavalitsustele edasitoimetamiseks jaoskonnakomisjonidele.
§ 39. Linna-, alevi- ja vallavalitsused saadavad mitte hiljem, kui kolm päeva enne esimest valimispäeva igale hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjas olevale kodanikule ühe valimissedeli ühes eelmises (38) paragrahvis tähendatud nimelise tunnistusega.
Kodanikkudele, kel on õigus saada nimelisi tunnistusi ja valimissedeleid, kuid kes neid ei ole saanud, antakse need linna-, alevi- või vallavalitsusest enne esimest valimispäeva. Valimissedelid on saadaval ka jaoskonnakomisjonis valimise ajal.
§ 40. Linna-, alevi- ja vallavalitsused valmistavad hääletamissedelite sisselaskmise jaoks ühe avausega kastid ja annavad need jaoskonnakomisjonidele tarvitada.
§ 41. Linna-, alevi- ja vallavalitsused annavad jaoskonnakomisjonidele igas jaoskonnas tarvitada sellekohased ruumid.
Igas säärases ruumis korraldatakse hääletamissaladuse kindlustamiseks üks või mitu eraldatud kohta, kus hääletaja teiste kodanikkude juuresolekuta võib ümbrikku panna oma hääletamissedeli.
§ 42. Jaoskonnakomisjoni istungid on avalikud. Häälte andmiseks määratud ajal kuulutab komisjoni juhataja komisjoni liikmete ja selleks ajaks kokkutulnud kodanikkude juuresolekul komisjoni istungi avatuks. Juhataja vaatab järele, et hääletamiskastid oleksid terved ja tühjad ja et nad kõik oleksid ühe avausega, paneb kastid pitseriga kinni ja kutsub kodanikke hääli andma. Kogu hääletamise ajal on tarvilik, et komisjoni istungist võtaks osa vähemalt kaks liiget.
