§ 4. Kui Riigihoidja ametikoht vabaneb enne Vabariigi Presidendi ametisse astumist, astub Riigihoidja ametisse Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse avaldamisel ametis olev Sõjavägede Ülemjuhataja.
Kui eelmises lõikes tähendatud Sõjavägede Ülemjuhataja puudub, siis asutakse kohe uue Riigihoidja valimisele Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 46 neljandas lõikes tähendatud Valimiskogu poolt, kusjuures selles Valimiskogus kuni Riigivolikogu ja Riiginõukogu kokkuastumiseni asendab Riigivolikogu Esimeest Põhiseaduse vastuvõtnud Rahvuskogu Esimese Koja Esimees ja Riiginõukogu Esimeest sama Rahvuskogu Teise Koja Esimees.
§ 5. Vabariigi Valitsus teotseb kuni Riigivolikogu ja Riiginõukogu kokkuastumiseni senise Põhiseaduse alusel.
§ 6. Riigivolikogu valimised ja Riiginõukogu kujundamine toimuvad Riigihoidja poolt määratud ajal, arvestades sellega, et Riigivolikogu ja Riiginõukogu võiksid kokku astuda hiljemalt 23. aprillil 1938.
Riigivolikogu ja Riiginõukogu esimesed koosolekud avab ja juhatab kuni esimeeste valimiseni vastava koja kõige vanem liige.
Senise Riigikogu volitused lõpetatakse Riigihoidja sellekohase otsusega.
§ 7. Vabariigi Presidendi valimised toimuvad Riigihoidja poolt määratud ajal kuue kuu kestel pärast Riigivolikogu ja Riiginõukogu kokkuastumist.
Riiklikkudel kaalutlustel võidakse Vabariigi Presidendi valimised edasi lükata nõukogu otsusel, millest Riigihoidja eesistumisel osa võtavad Sõjavägede Ülemjuhataja või Sõjavägede Juhataja, Peaminister, Riigivolikogu Esimees ja Riiginõukogu Esimees.
§ 8. Käesolev seadus hakkab kehtima avaldamisega Riigi Teatajas.
Käesolev seadus avaldatakse üheaegselt Rahvuskogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi Põhiseadusega.
Tallinnas, 17. augustil 1937.
| K. Päts Peaminister Riigivanema ülesannetes. | |
| Joh. Müller Kohtuminister. | |
