avausega, pitseerib kastid kinni ja kutsub kodanikke hääli andma. Kogu hääletamise ajal on tarvilik, et komisjoni istungist võtaks osa vähemalt kaks liiget.
§ 53. Valimisruumes toimetatakse ainult hääletamist. Üleskutsete väljapanemine, lendlehtede ja kuulutuste jagamine, sedelite levitamine, kõnede pidamine ja üldse igasugune valimiseelne kihutustöö on keelatud niihästi neis ruumes, kus toimetatakse hääletamist, kui ka neisse ruumesse viivail treppidel, läbikäikudel ja koridorides ning nende välistel sissepääsukohtadel.
Jaoskonnakomisjoni juhataja valvab selle järele, et kogu hääletamise ajal valitseks täielik kord, ja kõrvaldab viivitamata selle rikkujad.
§ 54. Valimisruumesse ei lasta relvastatud ega joobnud isikuid.
§ 55. Juhatajal on tarbe korral õigus nõuda sellekohastelt kodanikelt ja sõjaväelistelt võimudelt politseiametnikkude ja sõjaväeosade kohalesaatmist. Need politseiametnikud või sõjaväeosad on tegevad ainult komisjoni juhataja korraldusel.
§ 56. Korrarikkumiste puhul või juhul, kui ei painduta komisjoni või selle juhataja korralduste alla, võib komisjoni juhataja valimisruumesse tuua politseiametnikke või sõjaväeosasid.
Valimisruumesse ei või juhataja nõudmiseta tuua ühtki relvastatud võimu.
§ 57. Hääletamine toimub kahe päeva jooksul, kusjuures esimeseks päevaks on kas pühapäev, riiklik püha või puhkepäev.
Jaoskonnakomisjonid peavad olema avatud sedelite vastuvõtmiseks esimesel päeval kella 9—21 ja teisel päeval kella 9—16.
§ 58. Kodaniku ilmumise kohta tehakse hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirja märkus ning antakse temale valimisümbrik. Kahtluse korral on komisjonil õigus nõuda enne ümbriku andmist hääleõiguslikult kodanikult isiku tõestust.
Käesoleva seaduse § 21 ettenähtud hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjad on valimispäevadel jaoskonnakomisjonide tarvitada.
§ 59. Pärast ümbriku saamist paneb valija hääletamissedeli valimisümbrikku, mille ta annab jaoskonnakomisjoni liikmele, kes laseb ümbriku tema nähes kasti ning võtab valijalt nimelise tunnistuse ära.
§ 60. Esimesel päeval suletakse valimisruumide uksed kell 21; pärast seda võetakse vastu hääletamissedel ainult neilt kodanikelt, kes ilmunud valimisruumesse enne tähendatud aega. Kui sedelite andmine lõppenud, kuulutab juhataja hääletamissedelite vastuvõtmise selleks päevaks lõpetatuks ja pitseerib kasti avause kinni. Pärast seda lahkuvad koosolijad hääletamisruumist ja see ruum pannakse juhataja korraldusel pitseriga kinni kuni järgmise päevani ning asetatakse ustele vahid.
§ 61. Teisel päeval lõpetatakse kodanikkude sisselaskmine valimisruumesse kell 16 valimisruumide uste sulgemisega; pärast seda võetakse hääletamissedel vastu ainult neilt kodanikelt, kes ilmunud valimisruumesse enne tähendatud aega. Kui hääletamissedelite vastuvõtmine ka neilt kodanikelt on lõppenud, kuulutab juhataja hääletamise lõppenuks ning tema korraldusel avatakse valimisruumide uksed uuesti.
Seejärel loeb komisjon ümbrikud üle, jättes need avamata. Kui ümbrikkude arv ei ühtu nimeliste tunnistuste arvuga, tehakse protokolli sellekohane märkus. Pärast seda avatakse ümbrikud ning asutakse nende andmete kindlakstegemisele, millede märkimised komisjoni protokollis on nõutavad § 64 põhjal.
§ 62. Kehtetuiks tunnustatakse hääletamissedelid:
1) mis ei vasta § 42—44 nõuetele;
2) mis ei anna selgust, missuguse kandidaadi poolt valija on hääletanud;
3) millele kodanik kirjutanud alla või milles leidub otseseid tunnuseid, millede järgi võib otsustada, kes valija olnud;
4) mida ühest rohkemal arvul pandud ümbrikku, kui nende sisu ei ole sama; kui nende sisu on sama, loetakse kehtivaks ainult üks neist.
552
