Lehekülg:Põhiseadus ja rahvuskogu X 1937.djvu/1

VABARIIGI PRESIDENDI VALIMISE SEADUS.

Eesti rahva otsuse Rahvuskogu kokkukutsumiseks 23., 24. ja 25. veebruarist 1936 p. 3 põhjal on Rahvuskogu vastu võtnud oma Esimese Koja poolt 4. augustil 1937, 9. augustil 1937 ja 11. augustil 1937 ja oma Teise Koja poolt 6. augustil 1937 ja 11. augustil 1937 alljärgneva seaduse, mille käesolevaga Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 53 esimese lõike alusel kuulutan välja.

1. peatükk.

Valimisringkonnad ja -jaoskonnad.

§ 1. Vabariigi Presidendi valimiseks moodustavad iseseisvad valimisringkonnad:

1) Tallinna ja Tartu linn nende administratiivpiires;

2) iga maakond oma administratiivpiires ühes seal asetsevate linnadega, välja arvatud p. 1 tähendatud linnad.

§ 2. Häälte andmiseks jagatakse iga valimisringkond jaoskondadesse. Jaoskonnad ja jaoskondade valimisruumide asukohad määrab Valimiste Peakomitee nii, et ükski valija ei asuks valimisruumist eemal võimalikult mitte üle viie kilomeetri.

2. peatükk.

Hääleõigus.

§ 3. Vabariigi Presidendi valimistel on igal hääleõiguslikul kodanikul üks hääl.

§ 4. Hääleõiguslik on iga kodanik, kes on saanud valijate nimekirjade parandamise ja täiendamise ajaks kakskümmend kaks aastat vanaks ja on olnud vahetpidamata vähemalt kolm aastat Eesti kodakondsuses.

§ 5. Hääleõiguslikud ei ole kodanikud:

1) kes on tunnustatud nõdra- või hullumeelseiks;

2) kes pimedatena, kurttummadena või pillajatena on hooldamise all;

3) kes seaduse alusel hoolealustena saavad riigi või omavalitsuste hoolekandeasutistest või muul teel hoolekande korras isiklikku alalist ülalpidamist;

4) kes on võetud sundhooldamisele sellekohase seaduse alusel.

§ 6.Hääleõigusest jäävad ilma kodanikud, kes seadusjõusse astunud kohtuotsusega on mõistetud:

1) sunnitööle – kümne aasta jooksul pärast karistuse kandmise lõppu;

2) vangimajja üle ühe aasta – viie aasta jooksul pärast karistuse kandmise lõppu, või

533