Lehekülg:Oblomov Gontšarov-Tammsaare.djvu/87

Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

rõhutades, ja vahtis üksisilmi Zahharile silma, kelle kohmetus talle head meelt tegi.

Zahhar ei teadnud, kuhu hädaga pugeda.

„Kurvastasid ju, eks ole?“ küsis Ilja Iljitš.

„Kurvastasin,“ sosistas Zahhar, kaotades lõplikult pea selle uue „haleda“ sõna tõttu. Pääsemist otsides vilas ta pilk vasakule, paremale ja otse ette, ning jälle vilksatasid tema vaateväljas ämblikuvõrgud, tolm, ta enda kuju peeglis ja isanda nägu.

„Kui saaks maast läbi vajuda! Ah, surm ka ei tule!“ mõtles ta, nähes, et põikle, mis sa põikled, aga pateetiline stseen ei jää ometi tulemata. Ja ta tundis, et silmad hakkavad ikka sagedamini pilkuma ja et kohe võivad sealt pisarad pursata.

Lõpuks vastas ta oma härrale tuntud laulusõnadega, ainult et siiski proosas.

„Millega ma teid siis kurvastasin, Ilja Iljitš?“ ütles ta peaaegu nuttes.

„Millega?“ kordas Oblomov. „Kas sa üldse mõtlesid, mis tähendab „teine“?“

Ta pidas pausi ja vahtis ikka Zahharile silma.

„Kas ma pean sulle ütlema, mis see on?“

Zahhar keeras külge nagu karu oma koopas ja ohkas, nii et tuba kajas.

„„Teine“ — keda sina mõtled — on puupaljas pätt, toores, harimatu inimene, kes elab armetut elu kusagil räpasel pööningul; ta võib magada ka mõnes hoovis vildi peal. Mis temaga seal veel juhtuda võiks? Mitte midagi! Ta järab kartuleid ja heeringaid. Puudus ajab teda ühest kohast teise, päevast päeva on ta jalul. Tema võib ka uude korterisse kolida. Võta näiteks Ljagajev: kahmab oma joonlaua kaenla alla, seob kaks särki ninarätikusse ja läheb… „Kuhu sa lähed?“ küsitakse. „Kolin teise korterisse,“ vastab ta. Niisugune on see „teine“. Aga kas mina olen siis sinu arvates ka mõni „teine“ — mis?“

Zahhar vaatas härrale otsa, tammus jalalt jalale ja oli vait.

„Mis on „teine“?“ jätkas Oblomov. „„Teine“ on niisugune inimene, kes ise oma saapaid viksib, ise end riidesse paneb, mõnikord on tal koguni isanda välimus, aga vale — ta ei teagi, mis tähendab teener; tal pole kedagi saata, peab ise igale poole jooksma, segab ise süsi ahjus, pühib vahetevahel tolmugi…“

„Sakslaste seas on küll ja küll niisukesi,“ ütles Zahhar tumedalt.


88